Läksin teisipäeval Pirita randa võrkpalli mängima. Me käime koos kaks korda nädalas, teisipäeviti ning neljapäeviti.

Vaatasin kogu sõidu ajal aknast välja, väsinud olin. Siis hakkasin märkama, et inimesi on ümberringi kuidagi vähe. Ja oligi, lihtsalt vähem kui tavaliselt. Ja need inimesed, keda ma nägin, olid kõik enam-vähem samal lainel.

Kõigepealt oli üks ümaram poiss, kes ootas valgusfoori taga. Ta tantsis õõtsudes. Siis üks väike armas tüdruk. Ta tantsis... Õõtsudes. Siis üks perekond koeraga"beebiga" jalutamas. Nende tütar tantsis samuti keksides. Tütar hüppas madalale kivimüürile. Koer (ilus ja väga noor Alaska koera välimusega) otsustas ka kivimüürile ronida. Ajas tagakäpad üles, kuid ei suutnud peale hüpata. Niisiis pereise tõstis koerabeebi tagumiku üles müürile, mille peal ta rõõmsalt tüdrukule järele jooksis. Mulle tuli Pluuto meelde. Mõtlesin, et ka see koer tunneb end arvatavasti täieliku perekonnaliikmena.

Eile sain kokku Diana, Selene, Silveri, Mati ja Karliga. Istusime Stroomi rannas vaatetornis ja rüüpasime veini. Istusime seal, kuni hakkas sadama ja välku lööma. Ma nautisin ilma niiii väga.

Mängisime vahepeal vihma käes bussipeatuses ninjat (kes mängu ei tea, küsige kunagi õpetust), mis oli omaette juba saavutus. Meid jälgis kaks meest, kes tundusid sellest olevat suhteliselt lõbustatud. Lõpuks nad teatasid: "Noored.. Lõpetagem mängud, troll tuleb.."

Ma täna teen arvutile formati, mistõttu lappan arvutis olevaid pilte, muusikat ning muid faile.

Leidsin ühe faili, mille nimi oli "New Text Document.txt." Selle sisuks oli:

Mõtlesin siis, et äkki oleks armas kirjutada üks luuletus....

Ootan sind ma kõigest väest,

tahaks haarata sul käest.

Roniks üle igast mäest ma,

et saaks sind vaid vaevast säästa.

Hmm.. eeh, ei.. leim.

Ja see on sõnasõnalt. Ma ei mäleta, mis meeleolus ma selle kirjutasin, aga selliseid asju on alati tore leida