Tuesday, November 30, 2010

Taramm


Täna mõistsin, et olen pisut nagu Luna, sealt Harry Potteri seeriast. Ta on selline pisut veider ja lihtsameelne tüdruk, kes arvab, et kõik jookseb iseenesest pika. Ja siis, mingi suure ime tõttu jookseb ka. Kohe seletan, miks arvan end temaga sarnanevat.

Algab lugu eelmisest neljapäevast. Kiirustasin kooli ja kuulasin muusikat. Koolis lappasin mp3lme juhtme kokku, panin jope tasku, riputasin jope garderoobi ja jooksin tundi. Kui ma koolist lahkusin oli mp3lm kadunud. Varastatud siis.

Otsustasin teha sildi - Kallis varas! Võtsid ära minu armsa mp3-lme. Selle ekraan on aga rikkis ning sulle pole selles midagi kasu. Palun too ta mulle tagasi!

Ma ei teinud seda silti, aga peab tunnistama, et idee oli hea, eksole?

Lugu jätkub... Eile kondasin ringi linnas. Päev oli üpriski kiire ja toimetusi palju. Käisin ka kinos. Linna minnes soojendasid selle kõva pakase eest mu käsi mustad sõrmikud. Linnast tagasitulles olin jätnud nad vist Viru keskusesse. Kaotasin ära..

(Sidenote: Ilma kinnasteta suutsin pärast trummitundi otse hange kukkuda, käed peaaegu jäätusid, aga õnneks tuli kohe soe buss)

Täna hommikul ärkasin, pesin, panin riidesse ja hakkasin kooli minema. Minu kindad olid mu laua peal.
Ee...
jah...
mu laua peal..

Ju siis võtsid viimase bussi Virust koju tagasi või midagi?

Läksin kooli. Koolis võtsin riided seljast ning vaatasin garderoobis üle kõik kapipealsed. (Silti lisamata lootsin siiski, et varas ise jõuab järeldusele, et mul on seda mp3lme rohkem vaja)
Ennäe! Mp3lm ootaski mind ilusti garderoobis kapi peal. Jee!

Nüüd täidan muud põnevad osad loost.

Kinos käisin vaatamas filmi nimega Sound of Noise (Müramuusika). Tegemist on täiesti geniaalse Rootsi filmiga. Kui sa, hea lugeja, oled Tallinnas reedel kella 20.00 ajal, siis mine ja vaata seda! Sa ei kahetse!

Esmaspäeval oli meil koolis ka kirikuteenistus. Ma olen neil alati käinud. Seekord otsustasin, et mul pole vaja sinna minna ning läksin linna sööma. (sellel retkel kaotasin ka kindad.) Solarises sattusin täiesti ootamatult kokku Helenaga. Rääkisime siis paar sõna juttu ja ta läks filmi vaatama. Tore oli näha.

Ka nädalavahetus oli väga tore ja tegus. Märksõnad on PÖFF, vanalinn, kakao, piljard, lumi, lumi, lumi, Toomas, Triin, Maria,Mati, Lehti, Selene, Silver, Siiri.

Muide, otsustasime eile Kaisaga, et tänane päev tuleb hea ja edukas. Siiani tuli ka. Soovitan seda nippi!

Thursday, November 25, 2010

eh?


See lugu, mis eile siia panin, ei toiminud millegipärast, nii et lisan sedamoodi hoopis.


Täna sain tehtud esimese lumehanges püherdamise ja esimese haleda kukkumise.
Mõlemad korraga.
Skoor


Ma ei viitsi hetkel tõsiselt siia pilti otsida, ma pärast panan, i promise.
Done.

Tuesday, November 23, 2010

eargasm

Eile käisingi järelvastamises. Ja trummides. Ja raamatukogus, mis oli kinni.

Järelvastamine läks ilusti. Pole nagu midagi rääkida.

Trummides õpetasin kahele kaheksanda klassi tüdrukule natuke uusi rütmi ja muud. Päris palju nalja sai igatahes. Asi oli selles, et ma sadasin lihtsalt uksest sisse. Mul nüüd enam kindlat aega polegi, lähen millal tahan. See tähendab, et mõni võib seal tol hetkel mängida. Mulle nii meeldibki tegelikult.

Nägin täna imelikku ja imelist unenägu. Ärgates oli tunne, et kogu maailm on muutunud. Ma tundsin end kuidagi vabalt ja mõnusalt. Ülejäänud päeva olin haige ja kodus ja magasin ja lugesin ja sõin ja jõin ja ei teinud midagi asjalikku.

See oli tour de force. See oli jeu d'esprit.

Monday, November 22, 2010

...

Nädalavahetuse veetsin Rakveres. Plaan oli minna reedel ning tulla laupäeval, küll aga jäin haigeks ja nii veetsingi seal ka pühapäeva.

Reedel toimus Indreku sünnipäev. Päris tore oli. Ma tegin tänu rahalistele raskustele sellise huvitava kingi, et ostsin ümmarguse keeksi ja panin sisse 18 tikku. Tikud süütasime koridoris ning kui ma jõudsin lõpuks Indrekuni olid nad kõik kustunud. Aga idee oli ju hea.

Laupäeval käisin Kadi ja Kaisaga linnas totaalsel shopping spreel. Nägin kolmes poes ka Anna-Liisat, mis muutus iga kord järjest naljakamaks. Hmm, mis veel?
Ah, suutsin Kaisa mütsilt tuti ära tõmmata, aga ta õnneks sai selle juba vist tagasi.

Täna kooli ei läinud, küll aga lähen järelvastamisse ning trummidesse. Aga sinna on pisut aega veel, nii et üritan natuke joonistada.

ZING //see muutub iga korraga paremaks ? !

Thursday, November 18, 2010

Fastalishious

Tänane ärkamine oli mõnus. Tänu lumele on mul tuba heledam kui tavaliselt. See on ülimalt mõnus tunne ja siis ma lihtsalt naudin seda natuke aega. No tegelikult täpselt nii kaua, kui ma kella vaatan ja aru saan, et ma sisse magasin.

Panin siis riidesse ja läksin bussi ootama. Peatuses seisin selle varikatuse all ja kuidagi veider tunne oli. Midagi oli väga valesti. Lõpuks sain aru, et varikatust on nii umbes 4 m minu kodust eemale liigutatud. Mõistsin seda alles siis, kui hakkasin posti pealt bussiaegu vaatama ning post oli kohe väga kaugele nihkunud.

Edasi oli mul üle pika aja üks tohutult tegus päev. Üritan teha kiire kokkuvõtte.

Magasin sisse.
Käisin koolis.
Ei suutnud Priidule pakki toimetada.
Einestasin Kadiga.
Võtsin leebelt Kadi kallal.
Kadi võttis leebelt minu kallal.
Kaotasin Hesburgeri Boonuskaardi süütuse.
Saatsin Kadi Solarisse.
Nägin Massi.
Sain kokku Liisaga.
Ütlesin Liisale tervist.
Võtsin Liisalt Kaisale IPod-i.
Ütlesin Liisale nägemist.
Läksin ujuma.
Käisin kodus jalanõusid kuivade vastu vahetamas.
Käisin Silveri pool, laenasin tema Wacom Tableti.
Külastasin Siretit.
Jõudsin koju. Kell oli 22:45 umbes.

Parim õhtune lugu ever. Tänud Toomasele!

Ja mulle jõudis kohale, et poes jäi ikka käimata. Deem!


Wednesday, November 17, 2010

i remember

Tere. Minu nimi on Joonas. Mul on kirjanduses neli X-i, kuigi olen valmis nad kõik ära vastama. Asjad, mida ma teha ei viitsi, lükkan ajutiselt kõrvale ning hiljem unustan. Kõik kuhjub. Kõik muu ka. Until My Head A Splode.

Röövisin vanematelt pisut raha ning ostsin kuu aja ujumispileti. Täna oli esimene kord üle pika aja. Arvasin, et ma lihtsalt vajun pärast paari otsa põhja, aga avastasin rõõmuga, et kilti ujuda pole nagu mingi probleem. Hea seegi.

Kuulan imelikku muusikat ja olen totaalselt väsinud. Kavatsen täna varem magama minna kui muidu, sest ega see bussis magama jäämine pole naljaasi.

Viimasel ajal olen väga palju Top Geari hakanud vaatama. Seal oli üks osa, kus nad sõitsid mingisuguselt veebilehelt tellitud autodega Boliivia vihmametsades, mägedes ja külavahel. Ühes kohas leiavad nad midagi maantee sarnast, küla stiilist siiski, kruusane ja väga konarlik. Samal ajal kui Jeremy kuulab oma heade amortidega mugavas autos seda laulu, karjuvad teised üle auto kolistamise ja rappumise roppusi.

Laul iseenesest polegi nii väga hea, aga millegipärast jäi mulle külge ja olen seda nii mõnigi kord kuulanud. Võibolla on asi selles, et mulle tuleb silme ette Jeremy, kes oskab õigel ajal olukroda nautida. Peaks ka. Sest alati ei lähe hästi. Ja siis jälle läheb.

Sunday, November 14, 2010

Kutu Piilu

Olgu, ma pole tõsiselt pikalt kirjutanud. Mul on totaalset järg kadunud kõikidest asjadest, mida viimasel ajal teinud olen. Seetõttu ma kirjutan lihtsalt seda, mis meelde tuleb, täiesti suvalises järjekorras. Kes viitsib lugegu, kes ei viitsi, siis noh.. Ärgu lugegu, eksole.

Koolis on meil nüüd kunstiajaloo tunnid. Me peame iga neljapäev seminaris tegema väikese ülevaate mingisugusest nimekirjast valitud kuntsnikust. Seda võib teha täiesti vabas stiilis ehk siis, lähed ette ja hakkad plärisema, lugedes maha oma kirjutatud lehe pealt.

Lahe on aga see, kuidas õpetaja sinu juttu illustreerib täiesti hullumeelsete käeliigutuste ja näoilmetega. Kui ta räägib kunstist, siis on näha, et see teda tõsiselt huvitab, ta näoilme muutub peaaegu maniakaalseks.

Niisiis, lähen mina ette, et rääkida Pierre-Auguste Renoirist. Räägin kuidas ta sulandas maalidel objekte taustaga *õpetaja vehib kätega enda taga oleva slaidshõu pildi peal näidates, et kõik sulandub*. Räägin kuidas ta avastas uue tehnika *õpetaja noogutab maniakaalselt*, milles avastas, et vari *noogutab veelgi jõulisemalt* ei ole ei musta ega pruuni värvi *õpetaja on peaaegu pisarais* vaid on *õpetaja vehib ümber pildil olevat objektide* asja ümber olevate esemete tume peegeldus *õpetaja teeb käega peegeldumise liigutusi ja noogutab täiesti hullumeelselt*. Talle meeldis mu ettekanne igatahes

Ükskord istusime klassikaaslastega raamatukogus. Meil oli tõsiselt pikk vahetund, vist 45 minutit. Mina lugesin Hesse kohustuslikku kirjandust. Teised tuhnisid niisama raamatukogu raamatutes ringi. Mingi hetk kuulsin kusagilt riiulite vahelt lause sees "Maarja Ervald". Ajasin kohe käe püsti, et "minu õde! Jep. Minu... õde.. ". Igatahes, oligi seal 7menda lennu raamat. Iga inimese kõrval olid iseloomustused. Lugesin siis Maarja iseloomustust. Enamik sellest mulle meelde ei jäänud, aga üks osa küll. Midagi sarnast:

"Kui kuulda sõnu "kutu piilu" ja "seksapiilupart", siis saab neid alati just Maarjaga seostada."

Minu arust totaalselt geniaalsed sõnad. Ma olen esimest tegelikult Maarja suust nii mõnigi kord kuulnud, teist aga mitte.

Reedel oli Kami sünnipäev. Tahtsin sinna tohutult minna, aga tõesti polnud raha selle jaoks. Mis aga oli ülimalt tore kogemus - kella kaheksa paiku helistas mulle Kam ja hakkas rääkima, et ma ikka tõesti peaks tulema. Lõpuks otsustasid nad üheskoos, et nad saadavad mulle bussiraha. Olin tõsiselt meelitatud, mind siiski taheti kuhugi!! Hakkasingi siis bussile minema, aga kuna liinibuss jäi umbes 15 minutit hiljaks, siis jäin maha ka viimasest Rakvere bussist.

Ülimalt masendav oli olla, aga mõtlesin siis, et okei, lähen VHK Vabalavale hoopis. Seal olin tund aega ja see ravis kõik haavad. Koha peal lauldi just seda laulu, mis oli väga lahedas esituses.

Eile käisin Kristiina sünnipäeval. Väga lahe seltskond oli ja üldse väga tore oli. Kella 2he paiku sain Taanieli autoga koju. Ma ei oskagi selle sünnipäeva kohta midagi rohkemat rääkida, aga nautisin igatahes.

Täna olen olnud väga unine. Polegi midagi väga teinud, küll aga kavatsen toa ära koristada.

Homme ja ülehomme lähen hambaarsti juurde, siis saan oma pooliku hamba lõpuks vist korda ka. Ma loodan vähemalt. Parem oleks, noh!

Sunday, November 7, 2010

Miu

Ema hankis meile Rakverre kassi. Nimeks sai Siim. Ta on lumivalge ja hästi sõbralik ja magab hetkel minu kapuutsis.

Eile, kui sõitsin Rakvere suunas bussiga, helistasin emale ja teatasin talle, et jõuan kodust vaid põgusalt läbi hüpata ja siis lähen kohe uuesti bussi peale, et Potsule sõita. Seal pidi toimuma mingisugune peomoodi asi.

Kui hakkasin Rakveres maanduma helistati mulle, et ma tuleks koos teistega poodi. Helistasingi siis emale, et sorri, sorri, ma tõesti ei jõua isegi läbi hüpata kodust. Ema teatas selle peale: No see on sinust küll inetu. Kuula, isegi Siim kurjustab sinuga. Hetk hiljem kõlas telefonist peenike miu.

Potsul oli ülimalt tore. Seltskond oli super. Nalja sai palju. Magada sai. Süüa sai. Juua sai. Tantsida sai. Oodata sai. Kaarte sai mängida. Bullerby lapsi sai kuulata. Ja palju muud. Kõige lõpetuseks hakkas hommikul mahedat lund sadama, mis andis kõigele superilusa punkti.

Nüüd ma istun siis Rakveres oma kunagises toas, kirjutangi blogi ja kuulan seda lugu.

Tuesday, November 2, 2010

Faceloop

Üks huvitav luuletus

Know when to hold them,
when to fold them,
when to use them,
when to loose them,
when to kiss them,
when to miss them,
when to say hi,
when to say bye-bye

Mõtlesin, et peaks vaatama uuesti ära filmi O Brother Where Art Thou. Seal on nii häid sountracke. Noh võibolla need polegi nii head, aga kui filmi oled näinud, siis hakkavad meeldima.

Filmide koha pealt, vaatasin ära Inceptioni ja Scott Pilgrim vs The World-i.Inception ajas lõpuks totaalselt närvi ja Scott Pilgrim oli totaalselt veider, aga mõlemad olid omal moel väga head ja soovitan mõlemat ka vaadata. Täna vaatan ära vist ka The Social Networki.

Unustasin eile trummitunnis käia, millest on kahju. Lihtsalt palju muid mõtteid ja tegevusi viimasel ajal, mistõttu ununes totaalselt.

Homme saan koolist vara lahti, pean trippima uuesti hambaarsti juurde. Oje.

Lähen nüüd magama/raamatut lugema.

// Meil oli just köögis tulekahju. Midagi ära ei põlenud, keegi viga ei saanud ja kõik on ok, nii et jes.