Küüüüüülm

Nii külm on väljas. Ainult tuule pärast. Tulin just koju ja tuli pähe, et peaksin oma suurele õekesele midagi kingituselaadset tegema. Ta sai meil siiski ju aasta vanemaks. Ja see, et ta Jaapanis on, on väga hale vabandus kingituse puudumiseks.

Niisiis ma joonistasin eluvõtvalt kaua, peaaegu viisteist minutit, sulle, Maarjakene, pildi:

Kes veel aru ei saanud, siis pildil on just koju jõudnud külmetav Joonas. Tema ees aurab piparmünditee. Ta ütleb Maarjale: "Palju õnne!". Tema ees on laud, sest ma ei oska käsi joonistada. Laua all pole jalgu näha, sest jalad ei tulnud välja. Tema ilme on nii väga entusiastlik, sest ma ei oska näoilmeid joonistada. (Võib-olla on asi ka selles, et külmetav Joonas hakkab kohe-kohe õppima matemaatikat!)

Aga see on minu parim katse ütelda: "Palju õnne sünnipäevaks, Maarja, my big sista!"

(ma loodan, et sa tajud biiti praegu ja ei arva, et su vennakene on laisk ja lohakas ja loll pealekauba)

Nädalavahetusest niipalju, et laupäeval sain kokku Kaisaga. Kõigepealt lasin ma tal täiesti tahtmatult ülikaua linnas oodata. Kui kokku saime lasin ma tal täiesti tahtmatult ülikaua külmetada. Siis sõime jäätist. Pärast jõime piparmünditeed ja kakaod ja tore oli. Teinekord jälle!

Täna käisime Lehtiga Prismas ja mujal ringi, otsisime villasokke. Ei leidnudki. Küll aga saime palju riideid proovida ja lõpuks Lehtile ka tennised. Avastasin, et Lehti oskab hästi Michael Jacksonit järgi teha.

Pärast saime Tomiga kokku ja mängisime piljardit. Kutsusime Maria ka, aga ta ei tulnud. Vahepeal naersime Toomasega mingi 2 minutit ja ei suutnud mängu jätkata.

Nüüd hakkan tõesti õppima! Go Joonas!

maindfakk

Täna hommikul sain teada, et tunde polegi. Või noh, et ei pea minema. Magasin mõnuga kella poole 11-ni. Siis helistas mulle Enn ja ütles, et me saaksime linnas koos Katriniga kokku ja teeks pisut oma uurimistööd. Ajasin siis ennast "kiiresti" kesklinna, kus me Vapianos kokku saime.

Arutasime. Kirjutasime. Naersime. Mõtlesime. Sõime pitsat (Katrini oma) ja siis mõtlesime, et teeks midagi muud. Tuli plaan kinno minna. Läksime ka, Katrin tegi mulle pileti välja (aitääääh!). Vaatasime Narnia seda uut filmi.

Kui ma tagasi sõitsin ja Enn juba bussist oli maha läinud, panin endale muusika kõrva ja lihtsalt tiksusin uniselt. Kuulasin parajasti seda laulu, kui kuulsin mingit mõminat. Nagu keegi räägiks midagi. Sain aru, et bussijuht räägib kõlaritest. Panin kiiresti loo pausi peale ja kuulsin vaid: "...siis on ka lihtsam naeratada." Kõik eestlased bussis reageerisid nagu eestlased ikka - mitte kuidagi. Tegelikult sain pärast aru, et ta päris tihti rääkis juttu kõlaritesse. Igasugust. Naisbussijuht oli.

Ma pole nii pikalt kirjutanud, aga uskuge mind, väga toredaid asju on juhtunud vahepeal.

Näiteks - Käisin Lehtiga kinos. Kirjutasin kella neljani öösel esseed. Chillisime Pireti ning Indrekuga Rakveres Indreku õe korteris. Tegime (kõrbenud) piparkooke ja päris häid pannkooke. Sain kokku Kaisa, Kadi ja Toomasega, jõime kakaod ja lükkasime üksteist lumme. Vaatasime Indreku pool kuuekesi õudukat. Käisime Toomase, Triini ja Mariaga piljardit mängimas. Saime "Lääne-Virumaa" inimestega kokku Teeviida ajal. jne jne jne

PS! Homme on proovikirjand. Halp?

EDIT//

Oleksin täna jälle peaaegu kindad ära kaodanud. Mul kukkusid need Solarises maha, aga üks tore tütarlaps jooksis mulle pool Solarist järgi ja andis tagasi. Jee!

EDIT2//

Ujumise ajal tegi üks väike tüdruk mulle kaks korda näppudega nagu ta tulistaks mind vee all. Üliarmas värk.

A system failure left behind

Olen totaalselt väsinud ja ei jaksa enam teha asju, mida peaks.

Niisiis kirjutasin kiire ja lihtsa luuletuse, mis seda kõik väljendaks

tahaks voodi´ pugeda

valgeid lambaid lugeda

tahaks unne suikuda

unejoobes tuikuda

tahaks värskelt ärgata

ilu maailmas märgata

tahaks päeva imelist

liiga palju tahan vist?

Yeaap

Ikka suutsin oma ilusa nädala tuksi keerata. Plaan oli mitte kordagi nädala jooksul puududa ja ma ikka ei suutnud. Ema isegi helistas hommikul, et ma ärkaks ning ma ärkasin ka. Ja siis mul tuli meelde, et mul on veel aega ja et mu kell äratab 15 minutit hiljem mind nagunii ja passisin voodis edasi. Mis muidugi lõppes väga halvasti.

Küll aga suutsin saada koolis ühe viie.

Ja nägin Kaisat ja Kadi ja Anettet ja Kami ja Toomast ja üldse lahe päev oli vist.

Pah aga ikka on täiega nõme tuju. Ja üldse mingi pasfhjtalsd

Taramm

Täna mõistsin, et olen pisut nagu Luna, sealt Harry Potteri seeriast. Ta on selline pisut veider ja lihtsameelne tüdruk, kes arvab, et kõik jookseb iseenesest pika. Ja siis, mingi suure ime tõttu jookseb ka. Kohe seletan, miks arvan end temaga sarnanevat.

Algab lugu eelmisest neljapäevast. Kiirustasin kooli ja kuulasin muusikat. Koolis lappasin mp3lme juhtme kokku, panin jope tasku, riputasin jope garderoobi ja jooksin tundi. Kui ma koolist lahkusin oli mp3lm kadunud. Varastatud siis.

Otsustasin teha sildi - Kallis varas! Võtsid ära minu armsa mp3-lme. Selle ekraan on aga rikkis ning sulle pole selles midagi kasu. Palun too ta mulle tagasi!

Ma ei teinud seda silti, aga peab tunnistama, et idee oli hea, eksole?

Lugu jätkub... Eile kondasin ringi linnas. Päev oli üpriski kiire ja toimetusi palju. Käisin ka kinos. Linna minnes soojendasid selle kõva pakase eest mu käsi mustad sõrmikud. Linnast tagasitulles olin jätnud nad vist Viru keskusesse. Kaotasin ära..

(Sidenote: Ilma kinnasteta suutsin pärast trummitundi otse hange kukkuda, käed peaaegu jäätusid, aga õnneks tuli kohe soe buss)

Täna hommikul ärkasin, pesin, panin riidesse ja hakkasin kooli minema. Minu kindad olid mu laua peal.

Ee...

jah...

mu laua peal..

Ju siis võtsid viimase bussi Virust koju tagasi või midagi?

Läksin kooli. Koolis võtsin riided seljast ning vaatasin garderoobis üle kõik kapipealsed. (Silti lisamata lootsin siiski, et varas ise jõuab järeldusele, et mul on seda mp3lme rohkem vaja)

Ennäe! Mp3lm ootaski mind ilusti garderoobis kapi peal. Jee!

Nüüd täidan muud põnevad osad loost.

Kinos käisin vaatamas filmi nimega Sound of Noise (Müramuusika). Tegemist on täiesti geniaalse Rootsi filmiga. Kui sa, hea lugeja, oled Tallinnas reedel kella 20.00 ajal, siis mine ja vaata seda! Sa ei kahetse!

Esmaspäeval oli meil koolis ka kirikuteenistus. Ma olen neil alati käinud. Seekord otsustasin, et mul pole vaja sinna minna ning läksin linna sööma. (sellel retkel kaotasin ka kindad.) Solarises sattusin täiesti ootamatult kokku Helenaga. Rääkisime siis paar sõna juttu ja ta läks filmi vaatama. Tore oli näha.

Ka nädalavahetus oli väga tore ja tegus. Märksõnad on PÖFF, vanalinn, kakao, piljard, lumi, lumi, lumi, Toomas, Triin, Maria,Mati, Lehti, Selene, Silver, Siiri.

Muide, otsustasime eile Kaisaga, et tänane päev tuleb hea ja edukas. Siiani tuli ka. Soovitan seda nippi!

eh?

See lugu, mis eile siia panin, ei toiminud millegipärast, nii et lisan sedamoodi hoopis.

Täna sain tehtud esimese lumehanges püherdamise ja esimese haleda kukkumise.

Mõlemad korraga.

Skoor

Ma ei viitsi hetkel tõsiselt siia pilti otsida, ma pärast panan, i promise.

Done.

eargasm

Eile käisingi järelvastamises. Ja trummides. Ja raamatukogus, mis oli kinni.

Järelvastamine läks ilusti. Pole nagu midagi rääkida.

Trummides õpetasin kahele kaheksanda klassi tüdrukule natuke uusi rütmi ja muud. Päris palju nalja sai igatahes. Asi oli selles, et ma sadasin lihtsalt uksest sisse. Mul nüüd enam kindlat aega polegi, lähen millal tahan. See tähendab, et mõni võib seal tol hetkel mängida. Mulle nii meeldibki tegelikult.

Nägin täna imelikku ja imelist unenägu. Ärgates oli tunne, et kogu maailm on muutunud. Ma tundsin end kuidagi vabalt ja mõnusalt. Ülejäänud päeva olin haige ja kodus ja magasin ja lugesin ja sõin ja jõin ja ei teinud midagi asjalikku.

See oli tour de force. See oli jeu d'esprit.

...

Nädalavahetuse veetsin Rakveres. Plaan oli minna reedel ning tulla laupäeval, küll aga jäin haigeks ja nii veetsingi seal ka pühapäeva.

Reedel toimus Indreku sünnipäev. Päris tore oli. Ma tegin tänu rahalistele raskustele sellise huvitava kingi, et ostsin ümmarguse keeksi ja panin sisse 18 tikku. Tikud süütasime koridoris ning kui ma jõudsin lõpuks Indrekuni olid nad kõik kustunud. Aga idee oli ju hea.

Laupäeval käisin Kadi ja Kaisaga linnas totaalsel shopping spreel. Nägin kolmes poes ka Anna-Liisat, mis muutus iga kord järjest naljakamaks. Hmm, mis veel?

Ah, suutsin Kaisa mütsilt tuti ära tõmmata, aga ta õnneks sai selle juba vist tagasi.

Täna kooli ei läinud, küll aga lähen järelvastamisse ning trummidesse. Aga sinna on pisut aega veel, nii et üritan natuke joonistada.

ZING //see muutub iga korraga paremaks ? !

Fastalishious

Tänane ärkamine oli mõnus. Tänu lumele on mul tuba heledam kui tavaliselt. See on ülimalt mõnus tunne ja siis ma lihtsalt naudin seda natuke aega. No tegelikult täpselt nii kaua, kui ma kella vaatan ja aru saan, et ma sisse magasin.

Panin siis riidesse ja läksin bussi ootama. Peatuses seisin selle varikatuse all ja kuidagi veider tunne oli. Midagi oli väga valesti. Lõpuks sain aru, et varikatust on nii umbes 4 m minu kodust eemale liigutatud. Mõistsin seda alles siis, kui hakkasin posti pealt bussiaegu vaatama ning post oli kohe väga kaugele nihkunud.

Edasi oli mul üle pika aja üks tohutult tegus päev. Üritan teha kiire kokkuvõtte.

Magasin sisse.
Käisin koolis.
Ei suutnud Priidule pakki toimetada.
Einestasin Kadiga.

Võtsin leebelt Kadi kallal.

Kadi võttis leebelt minu kallal.

Kaotasin Hesburgeri Boonuskaardi süütuse.
Saatsin Kadi Solarisse.

Nägin Massi.
Sain kokku Liisaga.

Ütlesin Liisale tervist.

Võtsin Liisalt Kaisale IPod-i.

Ütlesin Liisale nägemist.

Läksin ujuma.

Käisin kodus jalanõusid kuivade vastu vahetamas.

Käisin Silveri pool, laenasin tema Wacom Tableti.

Külastasin Siretit.

Jõudsin koju. Kell oli 22:45 umbes.

Parim õhtune lugu ever. Tänud Toomasele!

Ja mulle jõudis kohale, et poes jäi ikka käimata. Deem!

i remember

Tere. Minu nimi on Joonas. Mul on kirjanduses neli X-i, kuigi olen valmis nad kõik ära vastama. Asjad, mida ma teha ei viitsi, lükkan ajutiselt kõrvale ning hiljem unustan. Kõik kuhjub. Kõik muu ka. Until My Head A Splode.

Röövisin vanematelt pisut raha ning ostsin kuu aja ujumispileti. Täna oli esimene kord üle pika aja. Arvasin, et ma lihtsalt vajun pärast paari otsa põhja, aga avastasin rõõmuga, et kilti ujuda pole nagu mingi probleem. Hea seegi.

Kuulan imelikku muusikat ja olen totaalselt väsinud. Kavatsen täna varem magama minna kui muidu, sest ega see bussis magama jäämine pole naljaasi.

Viimasel ajal olen väga palju Top Geari hakanud vaatama. Seal oli üks osa, kus nad sõitsid mingisuguselt veebilehelt tellitud autodega Boliivia vihmametsades, mägedes ja külavahel. Ühes kohas leiavad nad midagi maantee sarnast, küla stiilist siiski, kruusane ja väga konarlik. Samal ajal kui Jeremy kuulab oma heade amortidega mugavas autos seda laulu, karjuvad teised üle auto kolistamise ja rappumise roppusi.

Laul iseenesest polegi nii väga hea, aga millegipärast jäi mulle külge ja olen seda nii mõnigi kord kuulanud. Võibolla on asi selles, et mulle tuleb silme ette Jeremy, kes oskab õigel ajal olukroda nautida. Peaks ka. Sest alati ei lähe hästi. Ja siis jälle läheb.

Kutu Piilu

Olgu, ma pole tõsiselt pikalt kirjutanud. Mul on totaalset järg kadunud kõikidest asjadest, mida viimasel ajal teinud olen. Seetõttu ma kirjutan lihtsalt seda, mis meelde tuleb, täiesti suvalises järjekorras. Kes viitsib lugegu, kes ei viitsi, siis noh.. Ärgu lugegu, eksole.

Koolis on meil nüüd kunstiajaloo tunnid. Me peame iga neljapäev seminaris tegema väikese ülevaate mingisugusest nimekirjast valitud kuntsnikust. Seda võib teha täiesti vabas stiilis ehk siis, lähed ette ja hakkad plärisema, lugedes maha oma kirjutatud lehe pealt.

Lahe on aga see, kuidas õpetaja sinu juttu illustreerib täiesti hullumeelsete käeliigutuste ja näoilmetega. Kui ta räägib kunstist, siis on näha, et see teda tõsiselt huvitab, ta näoilme muutub peaaegu maniakaalseks.

Niisiis, lähen mina ette, et rääkida Pierre-Auguste Renoirist. Räägin kuidas ta sulandas maalidel objekte taustaga *õpetaja vehib kätega enda taga oleva slaidshõu pildi peal näidates, et kõik sulandub*. Räägin kuidas ta avastas uue tehnika *õpetaja noogutab maniakaalselt*, milles avastas, et vari *noogutab veelgi jõulisemalt* ei ole ei musta ega pruuni värvi *õpetaja on peaaegu pisarais* vaid on *õpetaja vehib ümber pildil olevat objektide* asja ümber olevate esemete tume peegeldus *õpetaja teeb käega peegeldumise liigutusi ja noogutab täiesti hullumeelselt*. Talle meeldis mu ettekanne igatahes

Ükskord istusime klassikaaslastega raamatukogus. Meil oli tõsiselt pikk vahetund, vist 45 minutit. Mina lugesin Hesse kohustuslikku kirjandust. Teised tuhnisid niisama raamatukogu raamatutes ringi. Mingi hetk kuulsin kusagilt riiulite vahelt lause sees "Maarja Ervald". Ajasin kohe käe püsti, et "minu õde! Jep. Minu... õde.. ". Igatahes, oligi seal 7menda lennu raamat. Iga inimese kõrval olid iseloomustused. Lugesin siis Maarja iseloomustust. Enamik sellest mulle meelde ei jäänud, aga üks osa küll. Midagi sarnast:

"Kui kuulda sõnu "kutu piilu" ja "seksapiilupart", siis saab neid alati just Maarjaga seostada."

Minu arust totaalselt geniaalsed sõnad. Ma olen esimest tegelikult Maarja suust nii mõnigi kord kuulnud, teist aga mitte.

Reedel oli Kami sünnipäev. Tahtsin sinna tohutult minna, aga tõesti polnud raha selle jaoks. Mis aga oli ülimalt tore kogemus - kella kaheksa paiku helistas mulle Kam ja hakkas rääkima, et ma ikka tõesti peaks tulema. Lõpuks otsustasid nad üheskoos, et nad saadavad mulle bussiraha. Olin tõsiselt meelitatud, mind siiski taheti kuhugi!! Hakkasingi siis bussile minema, aga kuna liinibuss jäi umbes 15 minutit hiljaks, siis jäin maha ka viimasest Rakvere bussist.

Ülimalt masendav oli olla, aga mõtlesin siis, et okei, lähen VHK Vabalavale hoopis. Seal olin tund aega ja see ravis kõik haavad. Koha peal lauldi just seda laulu, mis oli väga lahedas esituses.

Eile käisin Kristiina sünnipäeval. Väga lahe seltskond oli ja üldse väga tore oli. Kella 2he paiku sain Taanieli autoga koju. Ma ei oskagi selle sünnipäeva kohta midagi rohkemat rääkida, aga nautisin igatahes.

Täna olen olnud väga unine. Polegi midagi väga teinud, küll aga kavatsen toa ära koristada.

Homme ja ülehomme lähen hambaarsti juurde, siis saan oma pooliku hamba lõpuks vist korda ka. Ma loodan vähemalt. Parem oleks, noh!

Miu

Ema hankis meile Rakverre kassi. Nimeks sai Siim. Ta on lumivalge ja hästi sõbralik ja magab hetkel minu kapuutsis.

Eile, kui sõitsin Rakvere suunas bussiga, helistasin emale ja teatasin talle, et jõuan kodust vaid põgusalt läbi hüpata ja siis lähen kohe uuesti bussi peale, et Potsule sõita. Seal pidi toimuma mingisugune peomoodi asi.

Kui hakkasin Rakveres maanduma helistati mulle, et ma tuleks koos teistega poodi. Helistasingi siis emale, et sorri, sorri, ma tõesti ei jõua isegi läbi hüpata kodust. Ema teatas selle peale: No see on sinust küll inetu. Kuula, isegi Siim kurjustab sinuga. Hetk hiljem kõlas telefonist peenike miu.

Potsul oli ülimalt tore. Seltskond oli super. Nalja sai palju. Magada sai. Süüa sai. Juua sai. Tantsida sai. Oodata sai. Kaarte sai mängida. Bullerby lapsi sai kuulata. Ja palju muud. Kõige lõpetuseks hakkas hommikul mahedat lund sadama, mis andis kõigele superilusa punkti.

Nüüd ma istun siis Rakveres oma kunagises toas, kirjutangi blogi ja kuulan seda lugu.

Faceloop

Üks huvitav luuletus

Know when to hold them,

when to fold them,

when to use them,

when to loose them,

when to kiss them,

when to miss them,

when to say hi,

when to say bye-bye

Mõtlesin, et peaks vaatama uuesti ära filmi O Brother Where Art Thou. Seal on nii häid sountracke. Noh võibolla need polegi nii head, aga kui filmi oled näinud, siis hakkavad meeldima.

Filmide koha pealt, vaatasin ära Inceptioni ja Scott Pilgrim vs The World-i.Inception ajas lõpuks totaalselt närvi ja Scott Pilgrim oli totaalselt veider, aga mõlemad olid omal moel väga head ja soovitan mõlemat ka vaadata. Täna vaatan ära vist ka The Social Networki.

Unustasin eile trummitunnis käia, millest on kahju. Lihtsalt palju muid mõtteid ja tegevusi viimasel ajal, mistõttu ununes totaalselt.

Homme saan koolist vara lahti, pean trippima uuesti hambaarsti juurde. Oje.

Lähen nüüd magama/raamatut lugema.

// Meil oli just köögis tulekahju. Midagi ära ei põlenud, keegi viga ei saanud ja kõik on ok, nii et jes.

Very well

Täna liikusin tagasi Tallinna. Suhteliselt chill sõit oli, inimesi oli bussis vähe. Praegu on need maanteed remondis, nii et sõitsin umbes tund ja 40 minutit.

Käisin hambaarsti juures, esmaspäeval lähen uuesti. Saab hambad korda oje.

Nüüd kuulan muusikat ja joon teed. Mulle saadeti selline lugu, mis on päris hea. See ka.

Ah õige ostsin endale uued püksid kah.

Livet

Okei teen "lühiülevaate" oma viimastest päevadest, et ise ka mäletaks, mis vahepeal toimunud on.

Laupäev

Ärkasin, koristasin, pesin pesu. Põhiteema oli aga Brita sünnipäev. Väga lahe oli, seltskond oli super, nalja sai palju. Mõtlesime välja handshake, tantsisime, keerasin neidudele kokku kokteile ja olin niisama happeh. Sain ööseks ikkagi autoga koju, mis oli päris tore. Mõnes mõttes oleks võinud ka jääda.

Pühapäev

Toibusin. Nagu ikka peale sünnipäeva. Istusin ekraani taga ja lugesin. Õhtul küsis isa, kas ma midagi teha ka kavatsen oma päevaga. Selle peale läksin Silverile külla. Viisin talle laenatud tehnikat tagasi pisut.

Esmaspäev

Ärkasin kell 8, et minna 10mneks rongijaama. Pidin sealt ära tooma Kaisa koti, mis oli Raplasse maha jäänud. Pidime minema Piretiga TLÜ-sse avatud uste päevale. Siis Piret teatas, et ka Toomas on tulemas (ta oli haige, alguses sain aru, et ta ei tule).

Võtsin siis Kaisa koti vastu. Pärast seda pidi Toomase rong tulema 4 minuti jooksul. See rong jäi 25 minutit hiljaks. Nii ma siis kõndisin mööda rongijaama ringi, kuulasin liiga kõvasti muusikat ja olin niisama coolio. Toomas tuligi, kohtusime Piretiga ja trippisime TLÜ suunas.

Tee peal tegime maailma parima video ja arutasime suurlinnaelu.

TLÜ uksest sisse astudes üteldi meile, et avatud uste päev toimub teises majas. Üteldi ka kuidas sinna saab, mis kõlas täpselt niimoodi:

"Noh, lähed uksest välja, maja lõppu, kangi alt läbi, keerad sealt paremale, seal on parkla, tuleb üks betoonist maja ja siis sealt sisse minnes olete kohal."

Kõik tundus väga lihtne ja loogiline, aga me lihtsalt ei suutnud mitte kusagilt leida kangi, mille alt läbi minna. Lõpuks otsustasime, et igasugune katus või sild või peavari ongi "kang". Sellest tekkis ka uus mõiste kodutule - kangialune.

Ülejäänud päev = Triinu + Martin + Solaris + inimesed + laiskus + 3 õlut + Lido + tekkel + kama + Kohvicum + raamatukogud + Vanalinn + rongid (mille aegu edasi lükatakse) + Rakvere. Ma tõesti ei hakka seda kõike lahti kirjutama, läheks liiga pikaks.

Teisipäev

Päev oli üpriski aeglane, istusime siin kodus diivanil ja ei suutnud tegevust leida. Helistasime taksodele, et teada saada, kas Rakveres ka taksobussi saab tellida.

Õhtul sõitsime Haljalasse. Haljalas vaatasime telekat ja arutasime "nõukoguga" tähtsaid küsimusi (mis pärinesid lauamängust Targem kui 5B, või oli see mingi muu?).

Külastasime ka Kaisa maakodu ja käisime mere ääres. Yes. Mere ääres. Väga mahe oli.

Kolmapäev

Ema otsustas olla ägens ja parim. Andis mulle ühe õhtu, et korraldada sõpradega üks ühine koosolemine. Veider oli ja lahe oli ja imelik oli ja mahe oli. Võinoh. Ei kurda igatahes. Magada ma ei jõudnudki. Siiamaani pole veel magama saanud. Varsti lähen kah.

Neljapäev

Minu jaoks algas neljapäev umbes kell 9 hommikul. See hetk lõpetas kolmapäeva, sest kõik läksid ära. Jäime kolmekesi Anette ja Kaisaga. Üritasime magada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Noh igatahes. Ajasin end siis üles ja hakkasin kiirkoristust tegema. Saingi kenasti hubaseks olemise.

Anette liikus edasi oma intervjuule. Jees. For real. Peaks talt autogrammi võtma, äkki 10 aasta pärast saaksin varanduse.

Tegine Kaisale ja endale teed, käisin pesemas ja vaatasime edasi telekat, eriti muusikakanelid. Väga chill oli. Olime mõlemad täielikus ajusurmas, aga tõesti väga.. noh.. kuidagi vaba ja tore hommik. Mingi hetk tuli koju ema, kes päästis kaks ajusurmalist näljast.

Käisin ja aitasin Jaagupil tema vanaema korteris kapid paika tõsta. Pärast seda pidi Kaisa ka liikuma hakkama. Saatsin ta ära Teatrikohvikusse.

Koju tulles käisin otsimas, et äkki saab uued püksid ostetud. Ei saanud. Hüppasin läbi Rimist, tulin koju. Ma absoluutselt ei tea, mida ma kodus teinud olen. Aaa, siiski, vaatasin palju standup comedyt. Mehed nagu Jonas Gardell (mees, kes mulle nime andis) ning Eddie Izzard on totaalsed geeniused.

Vahepeal mõtlesin, et kuhu kadus vaheaeg... Tegelikult vist täitsa tegus siiani olnud.

Well thats life for ya...........

Ma üritan nüüd tihedamini kirjutada, et ei peaks tekstiseina lugema.

So Rock'n'Roll

Eeee... Talv?

Tänane ärkamine oli niiii mõnus. Kõik see valgus ja muu. Tahaks küünlaid põletada, kuulata mingit õiget muusikat ja lihtsalt olla. Kohe peaks ema jõudma, tuleb külla meile oje!

Eilne oli üks pikk päev. Ärkasin, jooksin bussi peale ja sõitsimegi Tartu poole teele reaalklassidega. Iseenesest ei teinudki me midagi lahedat seal.

Vahepeal oli meil pool tundi vaba aega. Hüppasin läbi Mihkli poolt. Jõudsin seal olla umbes 15 minutit, aga tore oli. Siis jooksin tagasi bussile, mille peale pidin "kindlasti" kohe hiljaks jääma. Buss hilines 40 minutit. Oleksin võinud selle aja Mihkli pool chillida.

Bussiga tagasi sõites vaatasin ilusat Eesti maastikku. Panin kõrva mängima Radioheadi (as usual) ning jälgisin lehetuid puid ja tasaseid põlde. Jäin tukkuma.

Kui ärkasin oli mul nii hea olla. Olin unine, natuke tuim. Kõrvas oli ikka veel totaalselt hea muusika. Kõik magasid. Vaatasin ilusat Eesti maastikku edasi, aga midagi oli muutunud... Tasased põllud olid säravvalged, lehetud puud olid samamoodi ehitud valgesse. Mõnedel puudel on veel kollased lehed, peaaegu kuldsed kui valge taustal jälgida. Vaatasin ka bussis pisut ringi, kaks mu klassiõde magasid kuidagi nagu Yin ja Yang. Võtsin ühe neist mobiili sealt lahtikäiva laua ääre pealt ning tegin talle üllatuseks neist endast pildi. Aga ikka oli uni. Panin silmad kinni ja tukkusin edasi.

Kui koju jõudsin valmistusin minema Into Salvationi viimasele kontserdile. Seal esinevad minu kaks paralleelikat. Palju lahedat rahvast oli, sai nalja ja muud. Vahepeal helistasin Kaisale, kes Raplas ringi möllab (terivutsed) ja siis mingi hetk tuli pähe, et peaks koju minema. Täiesti niisama. Ei olnud enam seal olemise tunnet.

Hakkasin siis kõndima kodu suunas. Taksorahast on mul alati kahju. Distants oli Hallivanamehe peatusest peaaegu Hõimuni. Kui jõudsin Järvele, mõtlesin, et peaks helistama Silverile, et äkki saab tema pool ööseks crashida, mul polnud meeleski, et ta on laagris.

Kõndisin edasi, jõudsin Ristile. Seal ostsin 10.- eest ühe šokolaadi. Ikka parem, kui Takso peale raha kulutada. Sörkisin paar peatust, sest ei tahtnud väga aega kulutada kõmpimise peale.

Äkitselt tuli täelik rahetorm. Tõesti suured rahetükid. Niisiis seisin umbes 2-3 minutit ühes bussipeatuses katuse all. Hakkasin mingi hetk jälle kõndima ja äkitselt lihtsalt selgest taevast lõi välku! Nii lahe oli, see oli selline eresinine ja - lilla välk. Kogu kõnni ajal lõi välk kuus korda.

Natuke edasi kõndides jõudsin umbes kolme peatuse kaugusele oma kodust. Seal tuli mulle teisel pool teed vastu üks koer. Ta vaatas korra mind ja tuligi aralt saba jalge vahel üle tee ning hakkas koos minuga kõndima. Ta oli nii tore, kõndis täpselt mu kõrval, vahepeal läks ette ja ootas mind järgi. Ma lootsin nii väga-väga, et kui mina sain nii hea sõbra endale jalutuskaaslaseks, et temal on siis kusagil soojas kohas magada pärastpoole.

Umbes Jannseni poe juures ta lihtsalt lahkus. Kõndisin koduväravani, et avastada - väravalukk on kinni jäätunud...

Kakaod tahaks.... kõigi nende heade lisanditega, mis mulle lubatud said.

Muide, kui sa jõudsid lugemisega siia, siis.. noh.. sul on pagana palju viitsimist... Palju õnne!

Interneedus

Täna hommikul, kohe peale duši all käiku tulin siiasamma monitori taha. Olin siin nii kaua, et juuksed kuivasid.. korralikuks padjakaks. Ja siis ma mõtlesin, et okei.. Keeran selle veel hullemaks padjakaks. Tegingi seda ja läksin kooli.

Koolis esimene kommentaar oli, et "vau, särtu said või?". Järgmine oli, et "miks sa iga päev niimoodi ei käi?" ja kolmas, et "ülikõva soeng". Noh.. egolaks, mis muud.

Koolis parandasin 2 tundi matemaatikat, tegin 187 küsimuselise isiksustesti ning vastasin järele eelmise aasta (!) filosoofia arvestuse.

Pärast kooli sain üle tüki aja kokku Siretiga. Käisin umbes tunnikese tema pool, ajasime juttu ja vaatasime telekat.

Viimase kommentaari oma välimuse kohta sain Silverilt, kelle pool õhtul käisin. "Sa näed välja nagu mingisugune lahe vene kirjanik."

Kui ma Silver juurest lahkusin oli juba päris pime. Kell lähenes veerand 12-le. Kõndisin siis üle Järve Selveri taga oleva raudtee ning läksin mööda Selveri alusest parklast. Kõik oli väga pime ja mõnusalt sünge. Äkitselt kostus inimtühjast parklast kolinat nagu seda teeb metallpost vastu metallväravat. Kolin lõppes ning nägin kauguses pimedusse jooksvat kellegi siluetti. Pähe lõid mitmed saagad verdtarretavatest õudusfilmidest. Siis aga tuli meelde, et ega buss mind ootama ei jää. Astusin edasi bussipeatuse poole.

Mõnusalt tegus päev oli. Nüüd panen mobiili laadima ja lähen magama. Homse päeva olen reaalklasside tripil Tartusse.

Piksel

Nüüd on põhimõtteliselt kõik selle nädala tööd tehtud ja elu saab edasi minna! Hurraa! Või noh, okei, homme on veel kaks järeltööd, cooperi jooks ning mingisugune karjäärinõustamistest. Aga nende kõigiga saab ilusti hakkama.

Käisin viisin ka oma katkise sülearvuti isa tuttava kätte ülevaatusele. Pidin toimetama selle Tammsaare Ärikeskusesse. Mulle täiega meeldis see hoone. Kuidagi hea tunne oli seal trippida, kuigi ega ta midagi erilist ei ole. Üks suur klaasi täis ja väga ametlik ehitis.

Ma olin sinna sõitnud buss nr. 23 peal ja välja minnes hakkasin mõtlema, et ei tea kuidas kõige kiiremini koju saaks. Lõpuks sain aru, et doh, ma olen seal samas käinud mitu korda ja lihtsalt kõmpisin oma buss 18 peatusesse. Sisimas muigasin enda üle, ikka veel ei orienteeru sa Tallinnas väga hästi.

Oje! Täna oli 20.10.2010 20:10. Ma poleks ise seda kellaaega märganudki, aga mulle helistati, mille üle olen väga rõõmus.

Kokoa

Täna oli meil füüsikas töö. Meil oli praktiliselt kõigil spikker ja pool klassi jäi ka vahele (kaasa arvatud mina, kuigi ma isegi ei kasutanud seda BAH). Igatahes, töö ei läinud kuigi hästi.

Praegu õpin juba homseks. Ja rohkem mul ei olegi midagi huvitavat jagada! Ise ka ei usu!

No paar lugu võin ikka lisada.

Vikerkaan

Täna lugesin läbi Tšempionide eine. Mahe raamat oli. Natukene segane ja natukene tobe ja natukene naljakas ja kurb ja kritiseeriv, aga üleüldiselt lahe. Joonistused eriti.

Ülejäänud päeva ma ei teinudki eriti midagi. Üritasin õppida, aga ei tulnud välja. Niisiis ma magasin paar tundi ja suhtlesin netis kõigiga. Terve nädalavahetuse jooksul olen eriti palju just Kaisaga suhelnud. Täiega palju nalja on saanud ja üldse ta on tore.

Homme ootab mind õnneks vaid üks (!!) töö. Siis kavatsen raamatukogus natuke õppida ja pärast seda tulen koju, et natuke õppida ja siis lähen kooli, et õppimist rakendada.. Edukalt... Vist... Hoidke pöialt!

Disco in ze snow

Ärkasin täna kell 8 kella peale, mille olin kogemata tööle jätnud. Siis ärkasin kell 12:28.

Käisin Kohvicumis, kus nägin Steni ja Aronit. Pidin seal kokku saama hoopis Katrini ja Ennuga. Lugesin Vonneguti, kuni nad kohale tulid. Arutasime uurimustöö teemat ja saime ka sellega valmis. (Erilised tänud emale!)

Pärast sõitsin bussiga koju. Väljas oli juba pime ja hästi mõnus kuidagi. Kui bussi pealt maha tulin, siis kõndisin vaikse rahuliku muusika taustal, vaatasin kuidas asfalt peegeldab erinevaid tulesid. Sadas ka rahulikult lund.

Jõudsin koduväravani. Äkitselt tuli meelde, et pidin ju poes ka käima. Liikusingi siis bussipeatusesse ja ootasin 10 minutit järgmist bussi. Ülimalt Jahe oli.

Poes valati mind üle piimaga. Selle uue jope peale. Jess.

Nüüd olen kodus. Lähen söön. Enne peaks jope seljast võtma. Aga imelikul kombel on tunne, et päev on korras.

Tänane lugu.

ei

Eilne päev ma koolis ei käinud. Hommikul oli ülipaha olla, nii et jäin koju. Lugesin Vonneguti ja tegin ära oma füüsika uurimuse. Kodust ma ära ei läinudki. Päev oli kuidagi tühi, aga samas nii armas ja tore.

Tahaksin Rakverre minna, aga ei saa, sest järgmine nädal on meil arvestuste nädal. See tähendab, et esmaspäeval on mul töö füüsikas ning kirjanduses. Teisipäeval saan teha töid inglise keeles (põhimõtteliselt inglise keelne ajaloo töö), siis ajaloos ja lõpuks matemaatikas. Kolmapäeval on tööd filosoofias ja veel milleski, mis meelde ei tule. Sinna kõrvale pean lugema ühe raamatu ja kirjutama 600 sõnalise koduse kirjandi. Saab fun nädal olema! Igatahes hoidke palun pöialt! Läheb tarvis.

Olgu, pärast seda on mul neljapäev vaba ja reedel väljasõit. Nii et kõik pole veel kadunud!

Ja siis tulebki vaheaeg... Ja elu ongi ilus...

Üks päris mahe õhtune laul.

reiv ümber põleva kuuse

Ajaloo tunnis oli meeletult igav. Mitte selle pärast, et õpetaja Ilvar ei oskaks huvitavalt rääkida, vaid mina ei suutnud kuulata. Jälgisin Alexit, kes silmad kinni tukkus. Ta pea vajus iga umbes 5 sekundi tagant kuklasse, kust ta selle siis tuikuvalt üles ajas. Nii kordus see umbes 5 minutit. Näitasin siis ka Britale oma imelist avastust, et Alex nii naljakalt magab. Itsitasime koos. See märguanne levis järjest üle klassi, kuni pool klassi kõik itsitasid ja lämbusid hääletus naerus. Lõpuks nentis Ilvar: "Tulgem nüüd tagasi inimeste juurde, kellel silmad lahti on! Laske tal olla! Eks õpimeetodid on erinevad..."

Sain kokku ka Jaagupiga, kellega minu pool niisama passisime. Ei teinudki midagi erilist, aga nalja sai ja chillax oli.

Weird day. Homme on matas töö. Peaks Vonneguti lugema. Pärast loen ehk.

veäpsamsE

Täna on üldiselt üks keskpärane päev olnud. Kodu, kool, pisut halba tuju, rohkem head tuju ja nii edasi.

Tulin just trumme mängimast. Niiii hea tund oli. Läksin kohale, peksti eelmised õpilased trummide tagant ära ja mina ning õpetaja istusime pulti.

Jämmisin alguses niisama soojenduseks. Siis hakkas kitarriõpetaja (ta oli koos ühe õpilasega seal) mängima ja ma võtsin ka mingi rütmi üles. Sinna ühines kitarriga õpilane ja lõpuks ka minu õpetaja. Mängisime ja ülimõnus oli. Rokirütmid on nii.. noh.. massiivsed. Igatahes kui lõpetasime, siis kitarriõpetaja naeratas minu silmis esimest korda.

Tagasi tulles seisin ja ootasin bussi. Ja ennäe! Bussipeatuses oli pisikene armas tüdruk, natuke ümmargune, jälle koos vanaemaga, jälle bussi ootamas. Kui olete mu blogi algusest peale lugenud, siis teate, kellest räägin.

Ootasime kõik koos seal natuke aega kuni üks buss hakkaski paistma. Tüdruk hüüdis, et "näeee vanaema, kolmkümmend kolm!" (tal oli armas väikese lapse pehme diktsioon, natuke šhišišev). Vanaema väitis, et "eei see seal on 18!", mille peale tüdruk jooksis kaks sammu bussi suunas ja hüüdis šhušiševalt: "See... mh! Mis PADA sa ajaaad?! See on puha kolgendkolmju vaata!" (kusjuures sõna "puha" hääldas ta nagu "püha")

Nad kobisid bussi peale. Mina muigasin. Ja ootasin bussi edasi. Nüüd olen kodus ja varsti paneme mu riidekapile uksed ette tagasi. // ja panime ka

Elu ongi ilus

Oodates lõppu

Tulin hommikul Tallinna. Siin seiklesime emaga Vanalinnas pisut, otsides head kohta, kus hommikust süüa. Ema sai lõpuks aru, kuidas ma olen suutnud tema 3 salli ära kaotada. Oleksin peaaegu kaotanud ka neljanda.

Tõin Mariale tema mingisuguse juhtmevidina ära, mis tal Rakverre jäi. Kui kokku saime olin väga tuim ja unine. Sorry selle pärast.

Sõitsin koju, kus passisin tund aega monitori taga ja siis ärkas isa. Tegime väljas tööd. Lõpetasime kusagil 17 paiku. Edasi ma ei olegi midagi erilist teinud, aga ei suuda ka sundida end midagi asjalikku tegema. Õppisin pisut, koristasin toa ja chillisin niisama.

Naudin õhtut ja ei naudi ka. Pühapäev on tüütu. Loodan, et teie oma oli parem.

Lahe, et täna 10/10/10 10:10 oli.

fastalishious

Kui ärkasin küsis ema, et keda ma unes nägin. Ma ei saanud päris hästi aru, miks ta seda küsib. Vastasin täiesti ausalt, et tõesti ei mäleta, et oleksin und näinud. Selle peale teatas ta muigega, et "see pidi küll keegi väga eriline olema." Ma tahtsin teada, et miks siis. Ema ütles mulle, et ma olevat unes rääkinud lauseid nagu "Sa oled nii soe ja hea" ja muud seesugust. Lahe.

Käisin Kaisa ja Kadiga Põhjakas riideid otsimas. Suurema osa ajast me lihtsalt ilastasime ilusate asjade peale. Seal oli üks ülilahe jope, aga see maksis umbes sama palju kui kõik mu riided kokku.

Põhjakeskuses oli mingisugune üritus, kohal olid igasugu tantsijad ja muud tegelased. Niisiis lollitasime niisama poodides ringi. Hiljem otsisime Kadi kaotatud salli.

Pärast käisime suvalistes kaltsukates, kust ühest leidsingi endale ülilaheda jope. Im happehhh!

Läksime ka Kebabi sööma. Sisse astudes oli ühe diivani peal iPhone. Märkasime, et sealt oli just mingi grupp lahkunud, nii et võtsin selle iPhonei ja viisin omanikule. Kui olime ilusti tagasi sisse läinud ja istunud, tuli meie juurde mingisugune tüüp, kes küsis ega me pole seal üht mobiili näinud. Arvasin juba, et olin iPhone valele inimesele andnud, aga tuli välja, et ka tema oli oma mobiili sinna jätnud. Tagastasin ka selle natukese aja pärast. Päeva heateod on tehtud!

Chillisime veel igalpool ringi, kõike, mis toimus ma ei mäletagi. Igatahes minul oli väga tore.

Kaisa va raibene leidis endale elulahedad püksid ka 25.- eest. Päeva saak vist.

Nüüd käisin Indreku pool mobiili laadimas. Mu enda laadija jäi Tallinna. Rääkisime juttu ja sõime kommi. Kui ma tagasi kõndisin, läksin mööda ühest mehest, kes oli päris korralikult purjus. Hetkel kui ma tast möödusin puhus ta oma õllepurgi pealt vahtu. Läksin edasi ja ta ütles: "Elu ongi ilus!". (See lause on minu jaoks eriline - selle "gi" pärast) Kõndisin hämmeldunult edasi. Siis ta lisas "Pelmeen on vilus!". Ma muigasin. Kõndisin veel paar sammu ja ta nentis: "A mne vse pohui!". Päev oli minu jaoks korras.

Muide, sõnaliide "-lishious" on parim sõnaliide ever.

Kosmosh

Tänane Rakvere rong oli liigutatud 18:20 pealt 19:50-le. See tähendas, et sain liikuda läbi peaaegu öise Tallinna.

Läksin bussi pealt maha Estonia peatuses. Sealt liikusin läbi Tammsaare pargi. Pargis töötas jälle seesama kuntsnik, kes kosmosest imeilusaid pilte teeb. Läksin siis peale mõningast kõhklust temaga rääkima. Ütlesin "tervist". Ta vastas "privet". Ütlesin, et "aa, ma ei räägi vene keelt". Ta vastas "English?". Ma siis rääkisin paar lauset inglise keeles. Ta küsis "Germany?". Ma naersin. Tegelikult ta sai pisut aru. Rääkisime natuke tema tööst ja küsisin, kui palju sellised meistriteosed maksavad. 700.- eest saate endale laheda pildi. Tänasin, ütlesin "good luck" ja lahkusin vanalinna suunas.

Vanalinna poole minnes tundus kõik nii hubane. Kauguses Tamsaare pargis oli mingi seltskond, kellest ühel oli selline.. noh.. vurr, mida nööri peal (klounid?) lennutavad ja keerutavad. Tema oma helendas värviliselt. Nii nägingi hämaras lendamas helendavat tulukest, selle kõrval töötavat lahedat kuntsnikku ja hulka rõõmsaid inimesi.

Liikudes Balti jaama poole läksin mööda nukuteatrist. Seal on see lahe aknapealne, mis iga 30 minuti tagant ellu ärkab. Ekraanil tiksuval kellal oli veel peal ainult 3:30 alles, aga mul polnud kahjuks aega seda imevärki vaadata. Ma ei satu sinna mitte kunagi õigel ajal.. Kahju.

Schnelli tiigi kõrvalt kõndides vaatasin enne tunnelisse minekut üle tee. Seal olid eredad valgustid ja seetõttu oli näha vaid üht tumedat teed, valgust ja selle ees ühe tüdruku siluetti. See siluett kõndis mõned sammud, siis tegi paar lahedat ja väga vaba tantsusammu ja astus sama rahulikult kõndides edasi. Peos tundus tul olevat mp3lme mängija.

Kui kõnnin mööda öist Tallinna on mul tõesti hea tunne - olen kodus. Vist.

iisiksusk

Eilne päev algas sellega, et läksin üliuniselt bussipeatuse poole (selle kaugema, kust Ekspressliin sõidab). Kõnnin ja kõnnin ning suhteliselt kiire on. Mingi hetk sõidab minust mööda üks kastiga auto. Kasti peale on pandud.. ohhoo.. uus bussipeatuse katusealune. Ju nad siis transportisid uut peatust vms, aga ma avastasin end mõtlemas: "Tahaks kaaa sellist bussipeatust, mida kõikjale järele kutsuda."

Käisin koolis, kus lasin üle kirjanduse tunni ning läksin linna, et saada kokku Kaisa ja tema klassiõdedega. Trippisime siis ringi mööda Tallinna, sõitsime liftidega, käisime Rahva Raamatus ja muudes lahedates poodides jne. Üritasin teha nägu, et ma tunnen Tallinna nii superhästi. Ei tulnud vist välja.

Hiljem saime kokku Toomase, Triini ja Heleriniga, kellega passisime alguses niisama. Kui Kaisa oli klassiga muuseumisse läinud, läksime Lidosse sööma. Kaisa ühines seal meiega uuesti. Solarises sõitsime uuesti liftiga, hirmutasime noori poisse (kogemata muidugi) ja mõtlesime, et mida edasi teha. Läksime siis korraks laiali, Triin ja Helerin läksid oma kotte korterisse ära panema.

Vaatasime Toomase ja Kaisaga, kuidas Tammsaare pargis kunsti tehakse. Seda meest on alati huvitav jälgida. Ta teeb aerosoolvärvide ja igasugu muu pahnaga täiesti imelisi pilte kosmosest.

Koos Toomase ja Kaisaga trippsime McCafesse. Sõime Kaisa ostetud jäätist. Edasi saatsime Kaisa Vene Kultuurikeskuse juurde bussi peale. Samal ajal üritasime seletada Taavile, et kus pärapõrgus me oleme. Taavi ei jõudnudki kohale, aga kui me lõpuks Tomiga Viru keskuse suunas kõndisime, jooksime me talle otsa.

Viru keskuses ühinesime uuesti Triini ja Heleriniga. Olime totaalselt otsustusvõimetud, et mida edasi teha. Lõpuks liikusima Plazasse, et ma saaksin vetsus käia. Seal passisime samamoodi umbes 15 minutit. Asi lõppes sellega, et läksime külla Mariale. Maria juures sai päris palju tobedaid nalju loobitud, kommi söödud, muusikat kuulatud jms. Sealt hüppasin buss 33 peale ja hakkasin kodu suunas liikuma. Siis helistas mulle aga Erki, kelle käest pidin saama kätte Toomase mobiili. Ta tuli mulle Hiiu jaama juures vastu ja sõidutas koju. Kell oli umbes 22:00.

Nii supertore päev oli.

Tänud selle päeva eest kõigile!

Paar üli-imelikku videot veidra, kohati hea muusikaga: (-.-), (o,o). Ja siis mõni päris hea asi mu arust: (>.<), (>,<), (>.<).

Maybe Tomorrow.. please?

Istun praegu laua taga ja õpin ajalugu. Noh... Jah.. Ei.. Õpin ajalugu... Homme on hindeline seminar. Wish me luck!

Homme tulevad igasugu sulelised ja karvased sõbrad Rakere kandist Tallinna. Ma loodan, et ma ikka saan teid kõiki näha. Võtkem ühendust!

Praegu praksub ahjus tuli ja üldse ülimalt hubane on. Avastan ikka ja jälle, et on häid laule, mida ma pole pikalt kuulanud.

...Ja ma päriselt ka õpin ajalugu! Ja Kadi pole kergelthull hah

Inim-nest

Pühapäeval käisime jalgpalli vaatamas. Sinna oli kohale kogunenud tõesti väga palju sõpru ja tuttavaid. Lollitasime, tegime pilte ja külmetasime. Pärast mängu otsustasime mina, Toomas, Kaisa, Anette ja Triin minna sööma. Trippisime mööda Rakveret ringi ja ei suutnud leida kohta, mis oleks meie jaoks piisavalt odav. Meie reis lõppes kebabis.

Kui kõik olid lõpuks laiali läinud suundusin koju. Seal ei olnudki väga pikka juttu - läksin magama. Ärkasin kell 4, äratuskell helises kell 5 ja läksin rongi peale.

Esmaspäev oli magamispäev. Mitte midagi ei juhtunud.

Tänane oli ka üpriski aeglane. Käisin koolis, kust ma viimasest tunnist ära tulin, sest pea valutas otsas. Siis hüppasin Silveri juurest läbi ja nüüd olen kodus. Totaalne väsimuslaks on peal, kuigi ei ole nagu midagi teinud, mis peaks väsitama.

Ahjaa, ma sain endale 3 meetrit pika salli ju.

Mõni lugu ka: lugu, lugu, lugu, lugu, lugu, lugu, lugu, lugu.

avesoomne Boombox

Eile trippisime Kaisa ja Kaijaga pool päeva mööda Rakveret ringi. Tohutult palju nalja sai ja igav küll kordagi ei hakanud, kuigi me eriti ei teinudki tegelikult midagi.

Kui ma olin jõudnud nendega kokku saada helistas mulle kohe ema, kes teatas, et ma olin tal ukse lukku keeranud ja võtme kaasa võtnud. Pidingi siis kohe uuesti lahkuma.

Päeva jooksil käisime mitu korda Selveris, lõbustasime keskväljaku jalgratturit, tantsisime Selveri ees ja mujal, jõime jääteed, rääkisime soomlastega, stalkisime tuttavaid ja võõraid, vaatasime, kuidas jalgpalli mängitakse, tegime tuuri RG-s jne jne.

Õhtul tuli Toomas, kes meid autoga, väsimusest hoolimata, Haljalasse viis, kus vaatasime filmi. Kadi ei tahtnud meid alguses Noortekeskusesse sisse lasta. Igatahes väga tore õhtu oli.

Kõiki neid sõpru nähes jõudis mulle jälle kohale, kui lahedad ja vaimukud ja toredad ja ilusad ja huvitavad ja kõike muud positiivset kõik mu sõbrad on.

Õpetaja Ervald

Eile käisin 8 tüdrukute klassile kahte tundi andmas. Tegime seda koos Ennuga. Kui me klassi astusime oli kohal vaid 6 õpilast. Paljud olevat teadnud, et tuleb hiljem kohale tulla.

Et meid nii vähe oli, otsustasime, et nad võivad meilt ise küsimusi küsida, sest meie ideid polnud mõtet 6 inimese peal rakendada. Hakkasimegi arutama siis kõigepealt matemaatikat ja füüsikat. Iga mõne minuti tagant ühines meiega uus inimene, kuni tunni lõpuks oli klass täis. Selleks ajaks olime arutanud veel gümnaasiumit, energiat eestis, tuumapomme, keemiat, poliitikat, maailmalõppu, kirjandust, sünteetilist elu ja palju muud. Me Ennuga ise ka ei suutnud pärast uskuda, et suutsime loomulikust intelligentsist kõigele vastata.

Kui tuli vahetund teatasid tüdrukud, et nad ei viitsigi vahetundi minna ja kuulava parem meid. Edasi arutasime kogu bioloogia tunni narkootikume ja alkoholi. (Sellest vaatenurgast, et miks ära keelatud on, kuidas kehale mõjub, kuidas avastati ja kuidas mõjutab maailma majandust) Päris targad poisid oleme!

Pärast kooli sõitsin rongiga Rakverre. Sõidu ajal nägin rebast, jee!

Rakveres võtsin ühendust Toomasega (kes magas - sorry Tom) , kellega ma siis koos Haljalasse sõitsin. Haljalas saime kokku Kaisa ja Kadiga ja läksime Haljala Noortekeskusesse . Seal sai päris palju nalja... Mängisime Super Mariot, vaatasime filmi ja .. ee.. lugesime kuidas õigesti kondoomi kasutada...

Igatahes oli päev tohutult tore. Aa ja nägin täna väga armsat und ka.

Koju

Astun bussi. Lükkan kõrvaklapid kõrva. Libisen bussis taha nurka pingile istuma. Koti panen maha. Olen väsinud.

Vabaduse väljak! Järgmine peatus "Kosmos"!

*Peaks homseks õpetajate päevaks mingi hea tunni välja mõtlema.*

Vineeri! Järgmine peatus Tallinn-Väike!

*Ohoh, siin bussis on ju herilane!*

"Kalev!" Järgmine peatus Hallivanamehe!

*Radiohead on ikka nii hea noh*

Järve! Järgmine peatus Virve!

*Pagan, mp3lme aku sai tühjaks...*

Liiva! Järgmine peatus Näituse!

*Tahaks ka laulda .... * (Mingi poiss laulis ühele tüdrukule bussis mahedalt laulu)

Haava! Järgmine peatus Valdeku!

*Ohhjah tahaks magada* /toetan pea käele ja vajun vastu klaasi/

Vikerkaare! Järgmine peatus Raba!

*......Vikerkaare? Vikerkaare?? RABA?? oh snap!*

Magasin oma peatuse maha.. Aga tore sõit oli. Ilm on imeline.

160

Esmaspäeval käisin tudengite Öölaulupeol. Rongkäiku me väga ei näinud, laulmist me väga ei kuulnud, aga väga tore oli ikka. Küsisime üksteiselt veidraid küsimusi ja jalutasime mööda vanalinna ringi, jõime pargipingil pisut siidrit ja istusime Vabaduse väljakul telgis. Minu leitud välgumihkliga sai samuti päris palju nalja. Tänud, et kutsusid, Helena.

Täna käisime Jaani kirikus rebastele nende sõrmuseid kätte andmas. Need anti algselt meie kätte hoida. Sõrmustel olid nimesiltidega paberilipikud küljes. Võtsime siis järjekorda ja läksime kõrvuti rivides (abituriendid / rebased) altari suunas. Näod vastakuti tuli hetk sõrmused üle anda. Läksin enda rebase juurde, hakkasin sõrmust andma. Avastasin, et oi paberilipik on veel küljes! Ta ütles ka siis, et selle peaks vist ära võtma ja rebis kähku küljest. Ma ei jõudnudki talle seda sõrmust ise sõrme panna suure kohmetuse tõttu, aga lipik on siiamaani mälestuseks alles.

Jagaksin ka paar head lugu, nii mõnigi on kindlasti tuttav:

Radiohead - A Reminder

Bombay Bicycle Club - Always Like This

Radiohead - House of Cards

Marc Scibilia - Carried Away

Massive Attack - Pray for Rain

Radiohead - A Wolf at the Door

Oi rebsud vol. 2

Nagu lubatud sai räägin ka ristimise õhtusest osast. Lugu läheb edasi sealt (okei see kõlab nüüd küll järjejutuna, aga las ta olla), kus ma jõudsin tagasi kooli. Rebased olid juba koju lastud ja üle kooli olid laiali pillutud väsinud abituriendid, kes vestlesid vaikselt, koristasid või sõid. Ma siis istusin ka trepi peale ja sõime koos Katriniga mingisuguseid šokolaadikrõbinaid.

Umbes pool tundi hiljem tuli meil koosolek. Panime paika, kuidas ja mida peab tegema. Alustasimegi suure hurraaga. Meil oli umbes kolm tundi aega, et koolimaja tsirkuseks transformeerida. Dr. Sanatooriuse Rändtsirkuseks!

Katsime kinni kõik aknad, koristasime eest kõik lauad, sättisime korda koridorid ja otsisime netist õiget muu - u - u - sikat, mida koridorides ja ka esinemissaalis lasta. (Võite ise meeleolu ette kujutada, esinemissaali seletan hiljem) Idee seisnes selles, et tsirkus on ikka üks päris kõhedusttekitav koht.

Nüüd räägingi rebaste vaatenurgast. Nii nagu nemad seda kõike nägid. Rebastel kästi tulla 10mneste gruppidena. Esimeses punktis nad seoti kümnekesi kättpidi kokku ja saadeti teele. Toimus siis nö. orienteerumine mööda vanalinna. Nad pidid täitma erinevaid ülesandeid ja siis saadeti edasi järgmisesse punkti.

Mingil teatud hetkel saadeti rebased Pühavaimu kiriku ette. Seal võttis neid vastu punt röövleid (mina, Enn ja Jakob). Meil olid seljas musta värvi riided, minul oli ees must ilustustega mask, Ennu nägu oli värvitud ühelt poolt täiesti mustaks, teiselt poolt punaseks ja Jakobi näol olid samuti mustad maalingud.

Me röövisime nad andes neile karmikäeliselt ülesandeid, käskides neil vaikida, pead maas hoida ja vahel isegi silmad kinni kõndida (pange tähele - nad olid ikka veel 10mnekesi kokku seotud).

Jõudes "tsirkusesse" panime me rebased "vangikongi". Seal lõigati nad üksteise küljest lahti ja pandi poiss-tüdruk paaridesse. Silmadele pandi varjud peale, nii et nad midagi eriti ei näeks.

Nad käisid läbi täeliku seikluse. Kuna mina olin enamus ajast tsirkuskoolist väljapool rebaseid röövimas ja nende peale karjumas, siis ma täpset tubade järjekord ei mäleta, aga üritan teile seletada, milline nende teekond pidi olema.

Röövlid panid rebased vangikongi, vangikongist võeti nad välja ja viidi ülekuulamisele. See ülekuulamine oli päris jube, küsiti palju raskeid küsimusi ja nõuti palju. Neile tehti selgeks, et nad ei saa elu sees sinna tsirkusesse tööd ja ei oska midagi. Idee poolest rööviti nad imeliku tsirkuse esinejate materjaliks. Pärast küsitlusi saadeti nad läbi erinevate esinejate tubadest nagu mustkuntsniku tuba, hiidjänese taltsutaja toast (kes muide oli oma taltsutaja maha löönud) jne. Filmitoas näidati neile filmi "Freaks", mis rääkis päris friigi-tsirkuse numbritest ja esinejatest. Ma ise ei näinud seda filmi, aga pakun, et see oli päris jube.

Kui nad olid selle "treeningu" läbi teinud, tuli tsirkuse hull (täiesti geniaalne tegelane) ja päästis nad tsirkusest, andes neile võimalus esineda Dr. Sanatooriuse ees. Enne viis ta rebased veel läbi grimmitoast. Sanatooriuse närviline assistent andis uustulnukatele ülesandeid. Ülesanded olid väga loomingulised ja huvitavad.

Kui esinemine oli läbi, toodi rebased keldrisse, kus nad küünlavalgel vande andsid ja ninaga allkirja kirjutasid. Nad olid läbinud meie tsirkuse ja saanud gümnaasiumipere liikmeks.

Mina, rumal noorrebane (vulpidus stupidus) tõotan kõrvad ludus ja saba südamel hoida ja armastada püha abituuriumi (abiturius sanctus) ning jumaldada suursuguseid õpetajaid (scolaris magnis). Luban hoida VHK (Collegium Educationis Revalie) vaimu kõrgel ning kaitsta tema au oma koheva valge sabatuti hinnaga ka kõige suurema ohuga silmitsi seistes nüüd ja igavesti.

Kogu teekonna ajal saatis neid päris palju inimesi (keda nad ei näinud), kes lõid atmosfääri müksates neid, tehes naeruhääli ja kõike muud. Loodan tõesti, et meie rebastele meeldis!

Suhteliselt segane jutt, aga loodan, et saate midagi aru. Ma ei oska seda kõike ka selgemalt seletada, aga garanteerin teile, et kogu õhtu oli maagiliselt lahe!

Helena, vabandust, et ma selle postituse nii hilja peale jätsin. Sa ei saanudki tunni ajal igavust peletada.

Oi rebsud

Üleeile oli meil rebaste ristimine. Päev algas meie jaoks kell 8 hommikul. Tulime kooli ja haigutasime, ootasime rebaseid. Rebased pidid jõudma kell 8.27 kooli (või karistatud saama). Meie viiest rebasest jõudis õigeks ajaks kohale kolm.

Alustuseks panime nad ilusti riidesse. Puuderdasime nende näod valgemaks, tegime põsed punaseks ja joonistasime vurrud ette.

Edasi saadeti nad sinepiga hambaid pesema. Tulid kohe meelde ajad, mil ma seda ise pidin tegema.

Kui nad valmis said, pandi nad lauldes kõndima Raekoja platsi suunas, kus toimus hommikuvõimlemine. Seal ühines meiega meie neljas rebane, kes alles nüüd kohale jõudis. Abituriendid võtsid hilineja kohe rõõmuga vastu. Liikusime korraks kooli teda riietama. Kui me uuesti kõigi teistega liitusime, olid nad juba Vabaduse väljakul.

Seal, Vabaduse väljakul, ühines meiega ka meie viies rebane. Meil ei jäänud siis muud üle kui läksime uuesti kooli ja panime ta riidesse. Enn andis talle igasugu head ja paremat maitsta, sest tänu temale jäime ilma GAG-i ülistamisest (rebased reivisid GAGi ees laulule We No Speak Americano, kui õigesti mäletan).

Jõuti tagasi kooli, kus jaotati rebased mitmeks grupiks ja saadeti grupikaupa sööma. Katrin teipis meie viis rebast haneritta kokku ja saatis samuti sööma. Pärast sööki korjas ta ära nende mobiilid ja pani eraldi kilekottidesse, mis siis sidus neile käe külge. Põhimõtteliselt ei saanud nad vastu võtta, küll aga oli neile võimalik helistada (mida me ka tihti tegime).

Pärast söömist lasime oma rebastel samas hanereas liikuda meiega kaasa Rimi suunas. Poole tee peal tegime nad lahti ja andsime neile kilekoti täie sente ja münte. Nende eest pidid nad endale 5l kanistri vett ostma. Kusjuures pärast jagasime seda vett ka teistele rebastele ja nad ütlesid, et see on meist väga armas. Olid igati tänulikud.

Käisime umbes 15 rebasega ka linnahallis, kus kummardasime päiksele ja tantsisime valssi. Vaade oli tohutult ilus. Muidugi tegime veel palju muudki, aga ma ei jõuaks kõike seda siia kirja panna.

Edasi mindi parki mänge mängima, aga mina hakkasin liikuma hoopis lennujaama suunas, et Kadile vastu minna. Imetore oli teda näha. Ta kinkis mulle ka head Saksamaalt pärit šokolaadi.

Ausaltüteldes mulle päeva esimene pool väga ei istunud. Mul hakkas kogu aeg kõigist kahju. Ju siis ei ole mul seda retsimise geeni.

Üritan hiljem kirjutada ka õhtusest programmist. Praegu pean pisut õppima ja trummitunnis ära käima.

Highly trained monkeys

Pilt räägib enese eest:

Täna ei jaksa rebaste ristimisest kirjutada, aga homme tuleb siia vist üks pikk tekst.

Tänavavalgustus

Oi kui tegus päev. Peale kooli käisimegi rebastele kaltsukast riideid muretsemas. Parim riietusese, mis saime oli Snoopy bokserid. Organiseerisin endale ka rebase poolt homseks hommikusöögi.

Käisin vahepeal kodus ja magasin pisut.

Kella kaheksaks läksin linna teadlaste ööle. Sattusin vaatama, kuidas keemik oma imeainetega trikke teeb. Seal oli ka mitu toredat momenti, sest kohal oli palju väikseid lapsi. Üks hetk tegi keemik "vulkaani", pannes kaks ainet kokku, mis siis mõnekümne sekundi pärast põlema süttisid.

Rahva seast hüüdis üks väike tüdruk: "Tahaks suuremat leeki!!"

Keemik kohe küsis ahastunult vastu, et Mis te nüüd siis tahate? Teen ühe suure tuhapilve ja matan teid kõiki sinna sisse või?? Kogu rahvamassi seest tuli väikeste laste suust üks suur JAAAAAAAAAAAAAAAAA!

Vaatemängu lõpupoole ütles keemik: "Nüüd näitan teile kummikaru põletades kui palju ühes kummikarus energiat on!" Sekund hiljem teatas tema selja taga olev reklaamitahvel kõva häälega: "Nüüd läheb metsaloomadel pikemaks läbirääkimiseks." (tegemist oli multifilmi reklaamiga) Täitsa tore üritus oli.

Bussiga tagasi sõites kuulasin muusikat ja vaatasin bussis olevaid inimesi. Mingi hetk liikus mu silm peale mehele, kes mu ees seisis. Tal olid silmad niimoodi imelikult kolmveerand kinni ja ta magas. Püsti seistes. Päris creepy oli.

Muide, kui teil on midagi head välja pakkuda peavalu vastu, siis andke teada. Viimasel ajal kummitavad mind tihti. Kuulaksin ka ideid, et mida toredat võiksime mina, Enn ja Katrin teha viie rebasega, kui meil nendega vaba aeg on.

// Tänase õhtu chillimislood on see ja see.