Very well

Täna liikusin tagasi Tallinna. Suhteliselt chill sõit oli, inimesi oli bussis vähe. Praegu on need maanteed remondis, nii et sõitsin umbes tund ja 40 minutit.

Käisin hambaarsti juures, esmaspäeval lähen uuesti. Saab hambad korda oje.

Nüüd kuulan muusikat ja joon teed. Mulle saadeti selline lugu, mis on päris hea. See ka.

Ah õige ostsin endale uued püksid kah.

Livet

Okei teen "lühiülevaate" oma viimastest päevadest, et ise ka mäletaks, mis vahepeal toimunud on.

Laupäev

Ärkasin, koristasin, pesin pesu. Põhiteema oli aga Brita sünnipäev. Väga lahe oli, seltskond oli super, nalja sai palju. Mõtlesime välja handshake, tantsisime, keerasin neidudele kokku kokteile ja olin niisama happeh. Sain ööseks ikkagi autoga koju, mis oli päris tore. Mõnes mõttes oleks võinud ka jääda.

Pühapäev

Toibusin. Nagu ikka peale sünnipäeva. Istusin ekraani taga ja lugesin. Õhtul küsis isa, kas ma midagi teha ka kavatsen oma päevaga. Selle peale läksin Silverile külla. Viisin talle laenatud tehnikat tagasi pisut.

Esmaspäev

Ärkasin kell 8, et minna 10mneks rongijaama. Pidin sealt ära tooma Kaisa koti, mis oli Raplasse maha jäänud. Pidime minema Piretiga TLÜ-sse avatud uste päevale. Siis Piret teatas, et ka Toomas on tulemas (ta oli haige, alguses sain aru, et ta ei tule).

Võtsin siis Kaisa koti vastu. Pärast seda pidi Toomase rong tulema 4 minuti jooksul. See rong jäi 25 minutit hiljaks. Nii ma siis kõndisin mööda rongijaama ringi, kuulasin liiga kõvasti muusikat ja olin niisama coolio. Toomas tuligi, kohtusime Piretiga ja trippisime TLÜ suunas.

Tee peal tegime maailma parima video ja arutasime suurlinnaelu.

TLÜ uksest sisse astudes üteldi meile, et avatud uste päev toimub teises majas. Üteldi ka kuidas sinna saab, mis kõlas täpselt niimoodi:

"Noh, lähed uksest välja, maja lõppu, kangi alt läbi, keerad sealt paremale, seal on parkla, tuleb üks betoonist maja ja siis sealt sisse minnes olete kohal."

Kõik tundus väga lihtne ja loogiline, aga me lihtsalt ei suutnud mitte kusagilt leida kangi, mille alt läbi minna. Lõpuks otsustasime, et igasugune katus või sild või peavari ongi "kang". Sellest tekkis ka uus mõiste kodutule - kangialune.

Ülejäänud päev = Triinu + Martin + Solaris + inimesed + laiskus + 3 õlut + Lido + tekkel + kama + Kohvicum + raamatukogud + Vanalinn + rongid (mille aegu edasi lükatakse) + Rakvere. Ma tõesti ei hakka seda kõike lahti kirjutama, läheks liiga pikaks.

Teisipäev

Päev oli üpriski aeglane, istusime siin kodus diivanil ja ei suutnud tegevust leida. Helistasime taksodele, et teada saada, kas Rakveres ka taksobussi saab tellida.

Õhtul sõitsime Haljalasse. Haljalas vaatasime telekat ja arutasime "nõukoguga" tähtsaid küsimusi (mis pärinesid lauamängust Targem kui 5B, või oli see mingi muu?).

Külastasime ka Kaisa maakodu ja käisime mere ääres. Yes. Mere ääres. Väga mahe oli.

Kolmapäev

Ema otsustas olla ägens ja parim. Andis mulle ühe õhtu, et korraldada sõpradega üks ühine koosolemine. Veider oli ja lahe oli ja imelik oli ja mahe oli. Võinoh. Ei kurda igatahes. Magada ma ei jõudnudki. Siiamaani pole veel magama saanud. Varsti lähen kah.

Neljapäev

Minu jaoks algas neljapäev umbes kell 9 hommikul. See hetk lõpetas kolmapäeva, sest kõik läksid ära. Jäime kolmekesi Anette ja Kaisaga. Üritasime magada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Noh igatahes. Ajasin end siis üles ja hakkasin kiirkoristust tegema. Saingi kenasti hubaseks olemise.

Anette liikus edasi oma intervjuule. Jees. For real. Peaks talt autogrammi võtma, äkki 10 aasta pärast saaksin varanduse.

Tegine Kaisale ja endale teed, käisin pesemas ja vaatasime edasi telekat, eriti muusikakanelid. Väga chill oli. Olime mõlemad täielikus ajusurmas, aga tõesti väga.. noh.. kuidagi vaba ja tore hommik. Mingi hetk tuli koju ema, kes päästis kaks ajusurmalist näljast.

Käisin ja aitasin Jaagupil tema vanaema korteris kapid paika tõsta. Pärast seda pidi Kaisa ka liikuma hakkama. Saatsin ta ära Teatrikohvikusse.

Koju tulles käisin otsimas, et äkki saab uued püksid ostetud. Ei saanud. Hüppasin läbi Rimist, tulin koju. Ma absoluutselt ei tea, mida ma kodus teinud olen. Aaa, siiski, vaatasin palju standup comedyt. Mehed nagu Jonas Gardell (mees, kes mulle nime andis) ning Eddie Izzard on totaalsed geeniused.

Vahepeal mõtlesin, et kuhu kadus vaheaeg... Tegelikult vist täitsa tegus siiani olnud.

Well thats life for ya...........

Ma üritan nüüd tihedamini kirjutada, et ei peaks tekstiseina lugema.

So Rock'n'Roll

Eeee... Talv?

Tänane ärkamine oli niiii mõnus. Kõik see valgus ja muu. Tahaks küünlaid põletada, kuulata mingit õiget muusikat ja lihtsalt olla. Kohe peaks ema jõudma, tuleb külla meile oje!

Eilne oli üks pikk päev. Ärkasin, jooksin bussi peale ja sõitsimegi Tartu poole teele reaalklassidega. Iseenesest ei teinudki me midagi lahedat seal.

Vahepeal oli meil pool tundi vaba aega. Hüppasin läbi Mihkli poolt. Jõudsin seal olla umbes 15 minutit, aga tore oli. Siis jooksin tagasi bussile, mille peale pidin "kindlasti" kohe hiljaks jääma. Buss hilines 40 minutit. Oleksin võinud selle aja Mihkli pool chillida.

Bussiga tagasi sõites vaatasin ilusat Eesti maastikku. Panin kõrva mängima Radioheadi (as usual) ning jälgisin lehetuid puid ja tasaseid põlde. Jäin tukkuma.

Kui ärkasin oli mul nii hea olla. Olin unine, natuke tuim. Kõrvas oli ikka veel totaalselt hea muusika. Kõik magasid. Vaatasin ilusat Eesti maastikku edasi, aga midagi oli muutunud... Tasased põllud olid säravvalged, lehetud puud olid samamoodi ehitud valgesse. Mõnedel puudel on veel kollased lehed, peaaegu kuldsed kui valge taustal jälgida. Vaatasin ka bussis pisut ringi, kaks mu klassiõde magasid kuidagi nagu Yin ja Yang. Võtsin ühe neist mobiili sealt lahtikäiva laua ääre pealt ning tegin talle üllatuseks neist endast pildi. Aga ikka oli uni. Panin silmad kinni ja tukkusin edasi.

Kui koju jõudsin valmistusin minema Into Salvationi viimasele kontserdile. Seal esinevad minu kaks paralleelikat. Palju lahedat rahvast oli, sai nalja ja muud. Vahepeal helistasin Kaisale, kes Raplas ringi möllab (terivutsed) ja siis mingi hetk tuli pähe, et peaks koju minema. Täiesti niisama. Ei olnud enam seal olemise tunnet.

Hakkasin siis kõndima kodu suunas. Taksorahast on mul alati kahju. Distants oli Hallivanamehe peatusest peaaegu Hõimuni. Kui jõudsin Järvele, mõtlesin, et peaks helistama Silverile, et äkki saab tema pool ööseks crashida, mul polnud meeleski, et ta on laagris.

Kõndisin edasi, jõudsin Ristile. Seal ostsin 10.- eest ühe šokolaadi. Ikka parem, kui Takso peale raha kulutada. Sörkisin paar peatust, sest ei tahtnud väga aega kulutada kõmpimise peale.

Äkitselt tuli täelik rahetorm. Tõesti suured rahetükid. Niisiis seisin umbes 2-3 minutit ühes bussipeatuses katuse all. Hakkasin mingi hetk jälle kõndima ja äkitselt lihtsalt selgest taevast lõi välku! Nii lahe oli, see oli selline eresinine ja - lilla välk. Kogu kõnni ajal lõi välk kuus korda.

Natuke edasi kõndides jõudsin umbes kolme peatuse kaugusele oma kodust. Seal tuli mulle teisel pool teed vastu üks koer. Ta vaatas korra mind ja tuligi aralt saba jalge vahel üle tee ning hakkas koos minuga kõndima. Ta oli nii tore, kõndis täpselt mu kõrval, vahepeal läks ette ja ootas mind järgi. Ma lootsin nii väga-väga, et kui mina sain nii hea sõbra endale jalutuskaaslaseks, et temal on siis kusagil soojas kohas magada pärastpoole.

Umbes Jannseni poe juures ta lihtsalt lahkus. Kõndisin koduväravani, et avastada - väravalukk on kinni jäätunud...

Kakaod tahaks.... kõigi nende heade lisanditega, mis mulle lubatud said.

Muide, kui sa jõudsid lugemisega siia, siis.. noh.. sul on pagana palju viitsimist... Palju õnne!

Interneedus

Täna hommikul, kohe peale duši all käiku tulin siiasamma monitori taha. Olin siin nii kaua, et juuksed kuivasid.. korralikuks padjakaks. Ja siis ma mõtlesin, et okei.. Keeran selle veel hullemaks padjakaks. Tegingi seda ja läksin kooli.

Koolis esimene kommentaar oli, et "vau, särtu said või?". Järgmine oli, et "miks sa iga päev niimoodi ei käi?" ja kolmas, et "ülikõva soeng". Noh.. egolaks, mis muud.

Koolis parandasin 2 tundi matemaatikat, tegin 187 küsimuselise isiksustesti ning vastasin järele eelmise aasta (!) filosoofia arvestuse.

Pärast kooli sain üle tüki aja kokku Siretiga. Käisin umbes tunnikese tema pool, ajasime juttu ja vaatasime telekat.

Viimase kommentaari oma välimuse kohta sain Silverilt, kelle pool õhtul käisin. "Sa näed välja nagu mingisugune lahe vene kirjanik."

Kui ma Silver juurest lahkusin oli juba päris pime. Kell lähenes veerand 12-le. Kõndisin siis üle Järve Selveri taga oleva raudtee ning läksin mööda Selveri alusest parklast. Kõik oli väga pime ja mõnusalt sünge. Äkitselt kostus inimtühjast parklast kolinat nagu seda teeb metallpost vastu metallväravat. Kolin lõppes ning nägin kauguses pimedusse jooksvat kellegi siluetti. Pähe lõid mitmed saagad verdtarretavatest õudusfilmidest. Siis aga tuli meelde, et ega buss mind ootama ei jää. Astusin edasi bussipeatuse poole.

Mõnusalt tegus päev oli. Nüüd panen mobiili laadima ja lähen magama. Homse päeva olen reaalklasside tripil Tartusse.

Piksel

Nüüd on põhimõtteliselt kõik selle nädala tööd tehtud ja elu saab edasi minna! Hurraa! Või noh, okei, homme on veel kaks järeltööd, cooperi jooks ning mingisugune karjäärinõustamistest. Aga nende kõigiga saab ilusti hakkama.

Käisin viisin ka oma katkise sülearvuti isa tuttava kätte ülevaatusele. Pidin toimetama selle Tammsaare Ärikeskusesse. Mulle täiega meeldis see hoone. Kuidagi hea tunne oli seal trippida, kuigi ega ta midagi erilist ei ole. Üks suur klaasi täis ja väga ametlik ehitis.

Ma olin sinna sõitnud buss nr. 23 peal ja välja minnes hakkasin mõtlema, et ei tea kuidas kõige kiiremini koju saaks. Lõpuks sain aru, et doh, ma olen seal samas käinud mitu korda ja lihtsalt kõmpisin oma buss 18 peatusesse. Sisimas muigasin enda üle, ikka veel ei orienteeru sa Tallinnas väga hästi.

Oje! Täna oli 20.10.2010 20:10. Ma poleks ise seda kellaaega märganudki, aga mulle helistati, mille üle olen väga rõõmus.

Kokoa

Täna oli meil füüsikas töö. Meil oli praktiliselt kõigil spikker ja pool klassi jäi ka vahele (kaasa arvatud mina, kuigi ma isegi ei kasutanud seda BAH). Igatahes, töö ei läinud kuigi hästi.

Praegu õpin juba homseks. Ja rohkem mul ei olegi midagi huvitavat jagada! Ise ka ei usu!

No paar lugu võin ikka lisada.

Vikerkaan

Täna lugesin läbi Tšempionide eine. Mahe raamat oli. Natukene segane ja natukene tobe ja natukene naljakas ja kurb ja kritiseeriv, aga üleüldiselt lahe. Joonistused eriti.

Ülejäänud päeva ma ei teinudki eriti midagi. Üritasin õppida, aga ei tulnud välja. Niisiis ma magasin paar tundi ja suhtlesin netis kõigiga. Terve nädalavahetuse jooksul olen eriti palju just Kaisaga suhelnud. Täiega palju nalja on saanud ja üldse ta on tore.

Homme ootab mind õnneks vaid üks (!!) töö. Siis kavatsen raamatukogus natuke õppida ja pärast seda tulen koju, et natuke õppida ja siis lähen kooli, et õppimist rakendada.. Edukalt... Vist... Hoidke pöialt!

Disco in ze snow

Ärkasin täna kell 8 kella peale, mille olin kogemata tööle jätnud. Siis ärkasin kell 12:28.

Käisin Kohvicumis, kus nägin Steni ja Aronit. Pidin seal kokku saama hoopis Katrini ja Ennuga. Lugesin Vonneguti, kuni nad kohale tulid. Arutasime uurimustöö teemat ja saime ka sellega valmis. (Erilised tänud emale!)

Pärast sõitsin bussiga koju. Väljas oli juba pime ja hästi mõnus kuidagi. Kui bussi pealt maha tulin, siis kõndisin vaikse rahuliku muusika taustal, vaatasin kuidas asfalt peegeldab erinevaid tulesid. Sadas ka rahulikult lund.

Jõudsin koduväravani. Äkitselt tuli meelde, et pidin ju poes ka käima. Liikusingi siis bussipeatusesse ja ootasin 10 minutit järgmist bussi. Ülimalt Jahe oli.

Poes valati mind üle piimaga. Selle uue jope peale. Jess.

Nüüd olen kodus. Lähen söön. Enne peaks jope seljast võtma. Aga imelikul kombel on tunne, et päev on korras.

Tänane lugu.

ei

Eilne päev ma koolis ei käinud. Hommikul oli ülipaha olla, nii et jäin koju. Lugesin Vonneguti ja tegin ära oma füüsika uurimuse. Kodust ma ära ei läinudki. Päev oli kuidagi tühi, aga samas nii armas ja tore.

Tahaksin Rakverre minna, aga ei saa, sest järgmine nädal on meil arvestuste nädal. See tähendab, et esmaspäeval on mul töö füüsikas ning kirjanduses. Teisipäeval saan teha töid inglise keeles (põhimõtteliselt inglise keelne ajaloo töö), siis ajaloos ja lõpuks matemaatikas. Kolmapäeval on tööd filosoofias ja veel milleski, mis meelde ei tule. Sinna kõrvale pean lugema ühe raamatu ja kirjutama 600 sõnalise koduse kirjandi. Saab fun nädal olema! Igatahes hoidke palun pöialt! Läheb tarvis.

Olgu, pärast seda on mul neljapäev vaba ja reedel väljasõit. Nii et kõik pole veel kadunud!

Ja siis tulebki vaheaeg... Ja elu ongi ilus...

Üks päris mahe õhtune laul.

reiv ümber põleva kuuse

Ajaloo tunnis oli meeletult igav. Mitte selle pärast, et õpetaja Ilvar ei oskaks huvitavalt rääkida, vaid mina ei suutnud kuulata. Jälgisin Alexit, kes silmad kinni tukkus. Ta pea vajus iga umbes 5 sekundi tagant kuklasse, kust ta selle siis tuikuvalt üles ajas. Nii kordus see umbes 5 minutit. Näitasin siis ka Britale oma imelist avastust, et Alex nii naljakalt magab. Itsitasime koos. See märguanne levis järjest üle klassi, kuni pool klassi kõik itsitasid ja lämbusid hääletus naerus. Lõpuks nentis Ilvar: "Tulgem nüüd tagasi inimeste juurde, kellel silmad lahti on! Laske tal olla! Eks õpimeetodid on erinevad..."

Sain kokku ka Jaagupiga, kellega minu pool niisama passisime. Ei teinudki midagi erilist, aga nalja sai ja chillax oli.

Weird day. Homme on matas töö. Peaks Vonneguti lugema. Pärast loen ehk.

veäpsamsE

Täna on üldiselt üks keskpärane päev olnud. Kodu, kool, pisut halba tuju, rohkem head tuju ja nii edasi.

Tulin just trumme mängimast. Niiii hea tund oli. Läksin kohale, peksti eelmised õpilased trummide tagant ära ja mina ning õpetaja istusime pulti.

Jämmisin alguses niisama soojenduseks. Siis hakkas kitarriõpetaja (ta oli koos ühe õpilasega seal) mängima ja ma võtsin ka mingi rütmi üles. Sinna ühines kitarriga õpilane ja lõpuks ka minu õpetaja. Mängisime ja ülimõnus oli. Rokirütmid on nii.. noh.. massiivsed. Igatahes kui lõpetasime, siis kitarriõpetaja naeratas minu silmis esimest korda.

Tagasi tulles seisin ja ootasin bussi. Ja ennäe! Bussipeatuses oli pisikene armas tüdruk, natuke ümmargune, jälle koos vanaemaga, jälle bussi ootamas. Kui olete mu blogi algusest peale lugenud, siis teate, kellest räägin.

Ootasime kõik koos seal natuke aega kuni üks buss hakkaski paistma. Tüdruk hüüdis, et "näeee vanaema, kolmkümmend kolm!" (tal oli armas väikese lapse pehme diktsioon, natuke šhišišev). Vanaema väitis, et "eei see seal on 18!", mille peale tüdruk jooksis kaks sammu bussi suunas ja hüüdis šhušiševalt: "See... mh! Mis PADA sa ajaaad?! See on puha kolgendkolmju vaata!" (kusjuures sõna "puha" hääldas ta nagu "püha")

Nad kobisid bussi peale. Mina muigasin. Ja ootasin bussi edasi. Nüüd olen kodus ja varsti paneme mu riidekapile uksed ette tagasi. // ja panime ka

Elu ongi ilus

Oodates lõppu

Tulin hommikul Tallinna. Siin seiklesime emaga Vanalinnas pisut, otsides head kohta, kus hommikust süüa. Ema sai lõpuks aru, kuidas ma olen suutnud tema 3 salli ära kaotada. Oleksin peaaegu kaotanud ka neljanda.

Tõin Mariale tema mingisuguse juhtmevidina ära, mis tal Rakverre jäi. Kui kokku saime olin väga tuim ja unine. Sorry selle pärast.

Sõitsin koju, kus passisin tund aega monitori taga ja siis ärkas isa. Tegime väljas tööd. Lõpetasime kusagil 17 paiku. Edasi ma ei olegi midagi erilist teinud, aga ei suuda ka sundida end midagi asjalikku tegema. Õppisin pisut, koristasin toa ja chillisin niisama.

Naudin õhtut ja ei naudi ka. Pühapäev on tüütu. Loodan, et teie oma oli parem.

Lahe, et täna 10/10/10 10:10 oli.

fastalishious

Kui ärkasin küsis ema, et keda ma unes nägin. Ma ei saanud päris hästi aru, miks ta seda küsib. Vastasin täiesti ausalt, et tõesti ei mäleta, et oleksin und näinud. Selle peale teatas ta muigega, et "see pidi küll keegi väga eriline olema." Ma tahtsin teada, et miks siis. Ema ütles mulle, et ma olevat unes rääkinud lauseid nagu "Sa oled nii soe ja hea" ja muud seesugust. Lahe.

Käisin Kaisa ja Kadiga Põhjakas riideid otsimas. Suurema osa ajast me lihtsalt ilastasime ilusate asjade peale. Seal oli üks ülilahe jope, aga see maksis umbes sama palju kui kõik mu riided kokku.

Põhjakeskuses oli mingisugune üritus, kohal olid igasugu tantsijad ja muud tegelased. Niisiis lollitasime niisama poodides ringi. Hiljem otsisime Kadi kaotatud salli.

Pärast käisime suvalistes kaltsukates, kust ühest leidsingi endale ülilaheda jope. Im happehhh!

Läksime ka Kebabi sööma. Sisse astudes oli ühe diivani peal iPhone. Märkasime, et sealt oli just mingi grupp lahkunud, nii et võtsin selle iPhonei ja viisin omanikule. Kui olime ilusti tagasi sisse läinud ja istunud, tuli meie juurde mingisugune tüüp, kes küsis ega me pole seal üht mobiili näinud. Arvasin juba, et olin iPhone valele inimesele andnud, aga tuli välja, et ka tema oli oma mobiili sinna jätnud. Tagastasin ka selle natukese aja pärast. Päeva heateod on tehtud!

Chillisime veel igalpool ringi, kõike, mis toimus ma ei mäletagi. Igatahes minul oli väga tore.

Kaisa va raibene leidis endale elulahedad püksid ka 25.- eest. Päeva saak vist.

Nüüd käisin Indreku pool mobiili laadimas. Mu enda laadija jäi Tallinna. Rääkisime juttu ja sõime kommi. Kui ma tagasi kõndisin, läksin mööda ühest mehest, kes oli päris korralikult purjus. Hetkel kui ma tast möödusin puhus ta oma õllepurgi pealt vahtu. Läksin edasi ja ta ütles: "Elu ongi ilus!". (See lause on minu jaoks eriline - selle "gi" pärast) Kõndisin hämmeldunult edasi. Siis ta lisas "Pelmeen on vilus!". Ma muigasin. Kõndisin veel paar sammu ja ta nentis: "A mne vse pohui!". Päev oli minu jaoks korras.

Muide, sõnaliide "-lishious" on parim sõnaliide ever.

Kosmosh

Tänane Rakvere rong oli liigutatud 18:20 pealt 19:50-le. See tähendas, et sain liikuda läbi peaaegu öise Tallinna.

Läksin bussi pealt maha Estonia peatuses. Sealt liikusin läbi Tammsaare pargi. Pargis töötas jälle seesama kuntsnik, kes kosmosest imeilusaid pilte teeb. Läksin siis peale mõningast kõhklust temaga rääkima. Ütlesin "tervist". Ta vastas "privet". Ütlesin, et "aa, ma ei räägi vene keelt". Ta vastas "English?". Ma siis rääkisin paar lauset inglise keeles. Ta küsis "Germany?". Ma naersin. Tegelikult ta sai pisut aru. Rääkisime natuke tema tööst ja küsisin, kui palju sellised meistriteosed maksavad. 700.- eest saate endale laheda pildi. Tänasin, ütlesin "good luck" ja lahkusin vanalinna suunas.

Vanalinna poole minnes tundus kõik nii hubane. Kauguses Tamsaare pargis oli mingi seltskond, kellest ühel oli selline.. noh.. vurr, mida nööri peal (klounid?) lennutavad ja keerutavad. Tema oma helendas värviliselt. Nii nägingi hämaras lendamas helendavat tulukest, selle kõrval töötavat lahedat kuntsnikku ja hulka rõõmsaid inimesi.

Liikudes Balti jaama poole läksin mööda nukuteatrist. Seal on see lahe aknapealne, mis iga 30 minuti tagant ellu ärkab. Ekraanil tiksuval kellal oli veel peal ainult 3:30 alles, aga mul polnud kahjuks aega seda imevärki vaadata. Ma ei satu sinna mitte kunagi õigel ajal.. Kahju.

Schnelli tiigi kõrvalt kõndides vaatasin enne tunnelisse minekut üle tee. Seal olid eredad valgustid ja seetõttu oli näha vaid üht tumedat teed, valgust ja selle ees ühe tüdruku siluetti. See siluett kõndis mõned sammud, siis tegi paar lahedat ja väga vaba tantsusammu ja astus sama rahulikult kõndides edasi. Peos tundus tul olevat mp3lme mängija.

Kui kõnnin mööda öist Tallinna on mul tõesti hea tunne - olen kodus. Vist.

iisiksusk

Eilne päev algas sellega, et läksin üliuniselt bussipeatuse poole (selle kaugema, kust Ekspressliin sõidab). Kõnnin ja kõnnin ning suhteliselt kiire on. Mingi hetk sõidab minust mööda üks kastiga auto. Kasti peale on pandud.. ohhoo.. uus bussipeatuse katusealune. Ju nad siis transportisid uut peatust vms, aga ma avastasin end mõtlemas: "Tahaks kaaa sellist bussipeatust, mida kõikjale järele kutsuda."

Käisin koolis, kus lasin üle kirjanduse tunni ning läksin linna, et saada kokku Kaisa ja tema klassiõdedega. Trippisime siis ringi mööda Tallinna, sõitsime liftidega, käisime Rahva Raamatus ja muudes lahedates poodides jne. Üritasin teha nägu, et ma tunnen Tallinna nii superhästi. Ei tulnud vist välja.

Hiljem saime kokku Toomase, Triini ja Heleriniga, kellega passisime alguses niisama. Kui Kaisa oli klassiga muuseumisse läinud, läksime Lidosse sööma. Kaisa ühines seal meiega uuesti. Solarises sõitsime uuesti liftiga, hirmutasime noori poisse (kogemata muidugi) ja mõtlesime, et mida edasi teha. Läksime siis korraks laiali, Triin ja Helerin läksid oma kotte korterisse ära panema.

Vaatasime Toomase ja Kaisaga, kuidas Tammsaare pargis kunsti tehakse. Seda meest on alati huvitav jälgida. Ta teeb aerosoolvärvide ja igasugu muu pahnaga täiesti imelisi pilte kosmosest.

Koos Toomase ja Kaisaga trippsime McCafesse. Sõime Kaisa ostetud jäätist. Edasi saatsime Kaisa Vene Kultuurikeskuse juurde bussi peale. Samal ajal üritasime seletada Taavile, et kus pärapõrgus me oleme. Taavi ei jõudnudki kohale, aga kui me lõpuks Tomiga Viru keskuse suunas kõndisime, jooksime me talle otsa.

Viru keskuses ühinesime uuesti Triini ja Heleriniga. Olime totaalselt otsustusvõimetud, et mida edasi teha. Lõpuks liikusima Plazasse, et ma saaksin vetsus käia. Seal passisime samamoodi umbes 15 minutit. Asi lõppes sellega, et läksime külla Mariale. Maria juures sai päris palju tobedaid nalju loobitud, kommi söödud, muusikat kuulatud jms. Sealt hüppasin buss 33 peale ja hakkasin kodu suunas liikuma. Siis helistas mulle aga Erki, kelle käest pidin saama kätte Toomase mobiili. Ta tuli mulle Hiiu jaama juures vastu ja sõidutas koju. Kell oli umbes 22:00.

Nii supertore päev oli.

Tänud selle päeva eest kõigile!

Paar üli-imelikku videot veidra, kohati hea muusikaga: (-.-), (o,o). Ja siis mõni päris hea asi mu arust: (>.<), (>,<), (>.<).

Maybe Tomorrow.. please?

Istun praegu laua taga ja õpin ajalugu. Noh... Jah.. Ei.. Õpin ajalugu... Homme on hindeline seminar. Wish me luck!

Homme tulevad igasugu sulelised ja karvased sõbrad Rakere kandist Tallinna. Ma loodan, et ma ikka saan teid kõiki näha. Võtkem ühendust!

Praegu praksub ahjus tuli ja üldse ülimalt hubane on. Avastan ikka ja jälle, et on häid laule, mida ma pole pikalt kuulanud.

...Ja ma päriselt ka õpin ajalugu! Ja Kadi pole kergelthull hah

Inim-nest

Pühapäeval käisime jalgpalli vaatamas. Sinna oli kohale kogunenud tõesti väga palju sõpru ja tuttavaid. Lollitasime, tegime pilte ja külmetasime. Pärast mängu otsustasime mina, Toomas, Kaisa, Anette ja Triin minna sööma. Trippisime mööda Rakveret ringi ja ei suutnud leida kohta, mis oleks meie jaoks piisavalt odav. Meie reis lõppes kebabis.

Kui kõik olid lõpuks laiali läinud suundusin koju. Seal ei olnudki väga pikka juttu - läksin magama. Ärkasin kell 4, äratuskell helises kell 5 ja läksin rongi peale.

Esmaspäev oli magamispäev. Mitte midagi ei juhtunud.

Tänane oli ka üpriski aeglane. Käisin koolis, kust ma viimasest tunnist ära tulin, sest pea valutas otsas. Siis hüppasin Silveri juurest läbi ja nüüd olen kodus. Totaalne väsimuslaks on peal, kuigi ei ole nagu midagi teinud, mis peaks väsitama.

Ahjaa, ma sain endale 3 meetrit pika salli ju.

Mõni lugu ka: lugu, lugu, lugu, lugu, lugu, lugu, lugu, lugu.

avesoomne Boombox

Eile trippisime Kaisa ja Kaijaga pool päeva mööda Rakveret ringi. Tohutult palju nalja sai ja igav küll kordagi ei hakanud, kuigi me eriti ei teinudki tegelikult midagi.

Kui ma olin jõudnud nendega kokku saada helistas mulle kohe ema, kes teatas, et ma olin tal ukse lukku keeranud ja võtme kaasa võtnud. Pidingi siis kohe uuesti lahkuma.

Päeva jooksil käisime mitu korda Selveris, lõbustasime keskväljaku jalgratturit, tantsisime Selveri ees ja mujal, jõime jääteed, rääkisime soomlastega, stalkisime tuttavaid ja võõraid, vaatasime, kuidas jalgpalli mängitakse, tegime tuuri RG-s jne jne.

Õhtul tuli Toomas, kes meid autoga, väsimusest hoolimata, Haljalasse viis, kus vaatasime filmi. Kadi ei tahtnud meid alguses Noortekeskusesse sisse lasta. Igatahes väga tore õhtu oli.

Kõiki neid sõpru nähes jõudis mulle jälle kohale, kui lahedad ja vaimukud ja toredad ja ilusad ja huvitavad ja kõike muud positiivset kõik mu sõbrad on.

Õpetaja Ervald

Eile käisin 8 tüdrukute klassile kahte tundi andmas. Tegime seda koos Ennuga. Kui me klassi astusime oli kohal vaid 6 õpilast. Paljud olevat teadnud, et tuleb hiljem kohale tulla.

Et meid nii vähe oli, otsustasime, et nad võivad meilt ise küsimusi küsida, sest meie ideid polnud mõtet 6 inimese peal rakendada. Hakkasimegi arutama siis kõigepealt matemaatikat ja füüsikat. Iga mõne minuti tagant ühines meiega uus inimene, kuni tunni lõpuks oli klass täis. Selleks ajaks olime arutanud veel gümnaasiumit, energiat eestis, tuumapomme, keemiat, poliitikat, maailmalõppu, kirjandust, sünteetilist elu ja palju muud. Me Ennuga ise ka ei suutnud pärast uskuda, et suutsime loomulikust intelligentsist kõigele vastata.

Kui tuli vahetund teatasid tüdrukud, et nad ei viitsigi vahetundi minna ja kuulava parem meid. Edasi arutasime kogu bioloogia tunni narkootikume ja alkoholi. (Sellest vaatenurgast, et miks ära keelatud on, kuidas kehale mõjub, kuidas avastati ja kuidas mõjutab maailma majandust) Päris targad poisid oleme!

Pärast kooli sõitsin rongiga Rakverre. Sõidu ajal nägin rebast, jee!

Rakveres võtsin ühendust Toomasega (kes magas - sorry Tom) , kellega ma siis koos Haljalasse sõitsin. Haljalas saime kokku Kaisa ja Kadiga ja läksime Haljala Noortekeskusesse . Seal sai päris palju nalja... Mängisime Super Mariot, vaatasime filmi ja .. ee.. lugesime kuidas õigesti kondoomi kasutada...

Igatahes oli päev tohutult tore. Aa ja nägin täna väga armsat und ka.