Käisin mõned päevad tagasi hambaarstil. Tegemist viimasel ajal minu jaoks väga tavalise üritusega, olen käinud seal mõnel põhjusel kord nädalas. Seekord aga juhtus selline lugu...

Kui olin maja uksest sisse jõudnud, astusin kohe trepile, sest mul polnud vaja registratuurist läbi käia. Pidin jõudma neljandale korrusele. Kolmandal korrusel naelutas mind koha peale selline vaatepilt - üks pisike, blondikas, ülimalt hirmunud näoga tüdruk vaatas mulle otsa. Ma vaatasin sama jahmunult vastu. Ta silmad olid ümmargused ja suured ning tundus, et ta kuulatab. Kuulatasin siis ka. Ma ei kuulnud midagi..

Tema aga kõndis kahtleval sammul, kõrv ees lähima akna juurde. Ja kuulatas..

... kuni ka mina kuulsin! Täielik õudusfilmi hääl. Teata, selline viiulikrigin, kui nii võib ütelda. Me ei saanud kumbki aru, kust see tuleb. Otsustasin parema meelega edasi minna, sest olles ravikeskuses ja nähes selliseid hetki, tulevad meelde igasugu toredad õudusfilmid.

Jõudes neljandale korrusele kuulsin sama häält juba selgemalt. Sain aru, et tegemist oli õlitamata liftiga, mis kriiksus, kui ta liikus. Kogemus missugune...

Lugu

Viimased kaks pilti on pärit siit, ilmselt võtan sealt edaspidigi..