Kutu Piilu

Olgu, ma pole tõsiselt pikalt kirjutanud. Mul on totaalset järg kadunud kõikidest asjadest, mida viimasel ajal teinud olen. Seetõttu ma kirjutan lihtsalt seda, mis meelde tuleb, täiesti suvalises järjekorras. Kes viitsib lugegu, kes ei viitsi, siis noh.. Ärgu lugegu, eksole.

Koolis on meil nüüd kunstiajaloo tunnid. Me peame iga neljapäev seminaris tegema väikese ülevaate mingisugusest nimekirjast valitud kuntsnikust. Seda võib teha täiesti vabas stiilis ehk siis, lähed ette ja hakkad plärisema, lugedes maha oma kirjutatud lehe pealt.

Lahe on aga see, kuidas õpetaja sinu juttu illustreerib täiesti hullumeelsete käeliigutuste ja näoilmetega. Kui ta räägib kunstist, siis on näha, et see teda tõsiselt huvitab, ta näoilme muutub peaaegu maniakaalseks.

Niisiis, lähen mina ette, et rääkida Pierre-Auguste Renoirist. Räägin kuidas ta sulandas maalidel objekte taustaga *õpetaja vehib kätega enda taga oleva slaidshõu pildi peal näidates, et kõik sulandub*. Räägin kuidas ta avastas uue tehnika *õpetaja noogutab maniakaalselt*, milles avastas, et vari *noogutab veelgi jõulisemalt* ei ole ei musta ega pruuni värvi *õpetaja on peaaegu pisarais* vaid on *õpetaja vehib ümber pildil olevat objektide* asja ümber olevate esemete tume peegeldus *õpetaja teeb käega peegeldumise liigutusi ja noogutab täiesti hullumeelselt*. Talle meeldis mu ettekanne igatahes

Ükskord istusime klassikaaslastega raamatukogus. Meil oli tõsiselt pikk vahetund, vist 45 minutit. Mina lugesin Hesse kohustuslikku kirjandust. Teised tuhnisid niisama raamatukogu raamatutes ringi. Mingi hetk kuulsin kusagilt riiulite vahelt lause sees "Maarja Ervald". Ajasin kohe käe püsti, et "minu õde! Jep. Minu... õde.. ". Igatahes, oligi seal 7menda lennu raamat. Iga inimese kõrval olid iseloomustused. Lugesin siis Maarja iseloomustust. Enamik sellest mulle meelde ei jäänud, aga üks osa küll. Midagi sarnast:

"Kui kuulda sõnu "kutu piilu" ja "seksapiilupart", siis saab neid alati just Maarjaga seostada."

Minu arust totaalselt geniaalsed sõnad. Ma olen esimest tegelikult Maarja suust nii mõnigi kord kuulnud, teist aga mitte.

Reedel oli Kami sünnipäev. Tahtsin sinna tohutult minna, aga tõesti polnud raha selle jaoks. Mis aga oli ülimalt tore kogemus - kella kaheksa paiku helistas mulle Kam ja hakkas rääkima, et ma ikka tõesti peaks tulema. Lõpuks otsustasid nad üheskoos, et nad saadavad mulle bussiraha. Olin tõsiselt meelitatud, mind siiski taheti kuhugi!! Hakkasingi siis bussile minema, aga kuna liinibuss jäi umbes 15 minutit hiljaks, siis jäin maha ka viimasest Rakvere bussist.

Ülimalt masendav oli olla, aga mõtlesin siis, et okei, lähen VHK Vabalavale hoopis. Seal olin tund aega ja see ravis kõik haavad. Koha peal lauldi just seda laulu, mis oli väga lahedas esituses.

Eile käisin Kristiina sünnipäeval. Väga lahe seltskond oli ja üldse väga tore oli. Kella 2he paiku sain Taanieli autoga koju. Ma ei oskagi selle sünnipäeva kohta midagi rohkemat rääkida, aga nautisin igatahes.

Täna olen olnud väga unine. Polegi midagi väga teinud, küll aga kavatsen toa ära koristada.

Homme ja ülehomme lähen hambaarsti juurde, siis saan oma pooliku hamba lõpuks vist korda ka. Ma loodan vähemalt. Parem oleks, noh!