Oi rebsud vol. 2

Nagu lubatud sai räägin ka ristimise õhtusest osast. Lugu läheb edasi sealt (okei see kõlab nüüd küll järjejutuna, aga las ta olla), kus ma jõudsin tagasi kooli. Rebased olid juba koju lastud ja üle kooli olid laiali pillutud väsinud abituriendid, kes vestlesid vaikselt, koristasid või sõid. Ma siis istusin ka trepi peale ja sõime koos Katriniga mingisuguseid šokolaadikrõbinaid.

Umbes pool tundi hiljem tuli meil koosolek. Panime paika, kuidas ja mida peab tegema. Alustasimegi suure hurraaga. Meil oli umbes kolm tundi aega, et koolimaja tsirkuseks transformeerida. Dr. Sanatooriuse Rändtsirkuseks!

Katsime kinni kõik aknad, koristasime eest kõik lauad, sättisime korda koridorid ja otsisime netist õiget muu - u - u - sikat, mida koridorides ja ka esinemissaalis lasta. (Võite ise meeleolu ette kujutada, esinemissaali seletan hiljem) Idee seisnes selles, et tsirkus on ikka üks päris kõhedusttekitav koht.

Nüüd räägingi rebaste vaatenurgast. Nii nagu nemad seda kõike nägid. Rebastel kästi tulla 10mneste gruppidena. Esimeses punktis nad seoti kümnekesi kättpidi kokku ja saadeti teele. Toimus siis nö. orienteerumine mööda vanalinna. Nad pidid täitma erinevaid ülesandeid ja siis saadeti edasi järgmisesse punkti.

Mingil teatud hetkel saadeti rebased Pühavaimu kiriku ette. Seal võttis neid vastu punt röövleid (mina, Enn ja Jakob). Meil olid seljas musta värvi riided, minul oli ees must ilustustega mask, Ennu nägu oli värvitud ühelt poolt täiesti mustaks, teiselt poolt punaseks ja Jakobi näol olid samuti mustad maalingud.

Me röövisime nad andes neile karmikäeliselt ülesandeid, käskides neil vaikida, pead maas hoida ja vahel isegi silmad kinni kõndida (pange tähele - nad olid ikka veel 10mnekesi kokku seotud).

Jõudes "tsirkusesse" panime me rebased "vangikongi". Seal lõigati nad üksteise küljest lahti ja pandi poiss-tüdruk paaridesse. Silmadele pandi varjud peale, nii et nad midagi eriti ei näeks.

Nad käisid läbi täeliku seikluse. Kuna mina olin enamus ajast tsirkuskoolist väljapool rebaseid röövimas ja nende peale karjumas, siis ma täpset tubade järjekord ei mäleta, aga üritan teile seletada, milline nende teekond pidi olema.

Röövlid panid rebased vangikongi, vangikongist võeti nad välja ja viidi ülekuulamisele. See ülekuulamine oli päris jube, küsiti palju raskeid küsimusi ja nõuti palju. Neile tehti selgeks, et nad ei saa elu sees sinna tsirkusesse tööd ja ei oska midagi. Idee poolest rööviti nad imeliku tsirkuse esinejate materjaliks. Pärast küsitlusi saadeti nad läbi erinevate esinejate tubadest nagu mustkuntsniku tuba, hiidjänese taltsutaja toast (kes muide oli oma taltsutaja maha löönud) jne. Filmitoas näidati neile filmi "Freaks", mis rääkis päris friigi-tsirkuse numbritest ja esinejatest. Ma ise ei näinud seda filmi, aga pakun, et see oli päris jube.

Kui nad olid selle "treeningu" läbi teinud, tuli tsirkuse hull (täiesti geniaalne tegelane) ja päästis nad tsirkusest, andes neile võimalus esineda Dr. Sanatooriuse ees. Enne viis ta rebased veel läbi grimmitoast. Sanatooriuse närviline assistent andis uustulnukatele ülesandeid. Ülesanded olid väga loomingulised ja huvitavad.

Kui esinemine oli läbi, toodi rebased keldrisse, kus nad küünlavalgel vande andsid ja ninaga allkirja kirjutasid. Nad olid läbinud meie tsirkuse ja saanud gümnaasiumipere liikmeks.

Mina, rumal noorrebane (vulpidus stupidus) tõotan kõrvad ludus ja saba südamel hoida ja armastada püha abituuriumi (abiturius sanctus) ning jumaldada suursuguseid õpetajaid (scolaris magnis). Luban hoida VHK (Collegium Educationis Revalie) vaimu kõrgel ning kaitsta tema au oma koheva valge sabatuti hinnaga ka kõige suurema ohuga silmitsi seistes nüüd ja igavesti.

Kogu teekonna ajal saatis neid päris palju inimesi (keda nad ei näinud), kes lõid atmosfääri müksates neid, tehes naeruhääli ja kõike muud. Loodan tõesti, et meie rebastele meeldis!

Suhteliselt segane jutt, aga loodan, et saate midagi aru. Ma ei oska seda kõike ka selgemalt seletada, aga garanteerin teile, et kogu õhtu oli maagiliselt lahe!

Helena, vabandust, et ma selle postituse nii hilja peale jätsin. Sa ei saanudki tunni ajal igavust peletada.