Oi rebsud

Üleeile oli meil rebaste ristimine. Päev algas meie jaoks kell 8 hommikul. Tulime kooli ja haigutasime, ootasime rebaseid. Rebased pidid jõudma kell 8.27 kooli (või karistatud saama). Meie viiest rebasest jõudis õigeks ajaks kohale kolm.

Alustuseks panime nad ilusti riidesse. Puuderdasime nende näod valgemaks, tegime põsed punaseks ja joonistasime vurrud ette.

Edasi saadeti nad sinepiga hambaid pesema. Tulid kohe meelde ajad, mil ma seda ise pidin tegema.

Kui nad valmis said, pandi nad lauldes kõndima Raekoja platsi suunas, kus toimus hommikuvõimlemine. Seal ühines meiega meie neljas rebane, kes alles nüüd kohale jõudis. Abituriendid võtsid hilineja kohe rõõmuga vastu. Liikusime korraks kooli teda riietama. Kui me uuesti kõigi teistega liitusime, olid nad juba Vabaduse väljakul.

Seal, Vabaduse väljakul, ühines meiega ka meie viies rebane. Meil ei jäänud siis muud üle kui läksime uuesti kooli ja panime ta riidesse. Enn andis talle igasugu head ja paremat maitsta, sest tänu temale jäime ilma GAG-i ülistamisest (rebased reivisid GAGi ees laulule We No Speak Americano, kui õigesti mäletan).

Jõuti tagasi kooli, kus jaotati rebased mitmeks grupiks ja saadeti grupikaupa sööma. Katrin teipis meie viis rebast haneritta kokku ja saatis samuti sööma. Pärast sööki korjas ta ära nende mobiilid ja pani eraldi kilekottidesse, mis siis sidus neile käe külge. Põhimõtteliselt ei saanud nad vastu võtta, küll aga oli neile võimalik helistada (mida me ka tihti tegime).

Pärast söömist lasime oma rebastel samas hanereas liikuda meiega kaasa Rimi suunas. Poole tee peal tegime nad lahti ja andsime neile kilekoti täie sente ja münte. Nende eest pidid nad endale 5l kanistri vett ostma. Kusjuures pärast jagasime seda vett ka teistele rebastele ja nad ütlesid, et see on meist väga armas. Olid igati tänulikud.

Käisime umbes 15 rebasega ka linnahallis, kus kummardasime päiksele ja tantsisime valssi. Vaade oli tohutult ilus. Muidugi tegime veel palju muudki, aga ma ei jõuaks kõike seda siia kirja panna.

Edasi mindi parki mänge mängima, aga mina hakkasin liikuma hoopis lennujaama suunas, et Kadile vastu minna. Imetore oli teda näha. Ta kinkis mulle ka head Saksamaalt pärit šokolaadi.

Ausaltüteldes mulle päeva esimene pool väga ei istunud. Mul hakkas kogu aeg kõigist kahju. Ju siis ei ole mul seda retsimise geeni.

Üritan hiljem kirjutada ka õhtusest programmist. Praegu pean pisut õppima ja trummitunnis ära käima.