So Rock'n'Roll

Eeee... Talv?

Tänane ärkamine oli niiii mõnus. Kõik see valgus ja muu. Tahaks küünlaid põletada, kuulata mingit õiget muusikat ja lihtsalt olla. Kohe peaks ema jõudma, tuleb külla meile oje!

Eilne oli üks pikk päev. Ärkasin, jooksin bussi peale ja sõitsimegi Tartu poole teele reaalklassidega. Iseenesest ei teinudki me midagi lahedat seal.

Vahepeal oli meil pool tundi vaba aega. Hüppasin läbi Mihkli poolt. Jõudsin seal olla umbes 15 minutit, aga tore oli. Siis jooksin tagasi bussile, mille peale pidin "kindlasti" kohe hiljaks jääma. Buss hilines 40 minutit. Oleksin võinud selle aja Mihkli pool chillida.

Bussiga tagasi sõites vaatasin ilusat Eesti maastikku. Panin kõrva mängima Radioheadi (as usual) ning jälgisin lehetuid puid ja tasaseid põlde. Jäin tukkuma.

Kui ärkasin oli mul nii hea olla. Olin unine, natuke tuim. Kõrvas oli ikka veel totaalselt hea muusika. Kõik magasid. Vaatasin ilusat Eesti maastikku edasi, aga midagi oli muutunud... Tasased põllud olid säravvalged, lehetud puud olid samamoodi ehitud valgesse. Mõnedel puudel on veel kollased lehed, peaaegu kuldsed kui valge taustal jälgida. Vaatasin ka bussis pisut ringi, kaks mu klassiõde magasid kuidagi nagu Yin ja Yang. Võtsin ühe neist mobiili sealt lahtikäiva laua ääre pealt ning tegin talle üllatuseks neist endast pildi. Aga ikka oli uni. Panin silmad kinni ja tukkusin edasi.

Kui koju jõudsin valmistusin minema Into Salvationi viimasele kontserdile. Seal esinevad minu kaks paralleelikat. Palju lahedat rahvast oli, sai nalja ja muud. Vahepeal helistasin Kaisale, kes Raplas ringi möllab (terivutsed) ja siis mingi hetk tuli pähe, et peaks koju minema. Täiesti niisama. Ei olnud enam seal olemise tunnet.

Hakkasin siis kõndima kodu suunas. Taksorahast on mul alati kahju. Distants oli Hallivanamehe peatusest peaaegu Hõimuni. Kui jõudsin Järvele, mõtlesin, et peaks helistama Silverile, et äkki saab tema pool ööseks crashida, mul polnud meeleski, et ta on laagris.

Kõndisin edasi, jõudsin Ristile. Seal ostsin 10.- eest ühe šokolaadi. Ikka parem, kui Takso peale raha kulutada. Sörkisin paar peatust, sest ei tahtnud väga aega kulutada kõmpimise peale.

Äkitselt tuli täelik rahetorm. Tõesti suured rahetükid. Niisiis seisin umbes 2-3 minutit ühes bussipeatuses katuse all. Hakkasin mingi hetk jälle kõndima ja äkitselt lihtsalt selgest taevast lõi välku! Nii lahe oli, see oli selline eresinine ja - lilla välk. Kogu kõnni ajal lõi välk kuus korda.

Natuke edasi kõndides jõudsin umbes kolme peatuse kaugusele oma kodust. Seal tuli mulle teisel pool teed vastu üks koer. Ta vaatas korra mind ja tuligi aralt saba jalge vahel üle tee ning hakkas koos minuga kõndima. Ta oli nii tore, kõndis täpselt mu kõrval, vahepeal läks ette ja ootas mind järgi. Ma lootsin nii väga-väga, et kui mina sain nii hea sõbra endale jalutuskaaslaseks, et temal on siis kusagil soojas kohas magada pärastpoole.

Umbes Jannseni poe juures ta lihtsalt lahkus. Kõndisin koduväravani, et avastada - väravalukk on kinni jäätunud...

Kakaod tahaks.... kõigi nende heade lisanditega, mis mulle lubatud said.

Muide, kui sa jõudsid lugemisega siia, siis.. noh.. sul on pagana palju viitsimist... Palju õnne!